Toomas Luman - sündinud kapitalist läheb börsile

Eesti Vabariigi presidendi kantseleis võiks 46aastane, sündiva börsifirma Eesti Ehitus suuromanik Toomas Luman ukse vabalt jalaga lahti lüüa ja oma tahtmist nõutada, kuigi viisaka ja väljapeetud inimesena ta brutaalset labasust endale lubada ei saa ega taha ka.

Kadriorus teavad ja tunnevad seda meest läbi ja lõhki juba kahe taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidendi abilised. Eesti uuemas ajaloos on Luman riigipea olulisematel välisvisiitidel olnud kõige enam osalenud isik, ta käis reisidel juba president Lennart Meriga. Presidendi eeskojast kiidetakse ka, et visiitidel vajaliku sisulise eeltöö tegemist Eesti esindusärimees kunagi ei pelga ning presidendiga kaasa sõites on tema teadmised külastatava riigi majandusest eeskujulikud.

Ühe Lumani ostetud firmaga kohtus võlaarveid klaarimas käinud ärimees Rein Kilk peab teda väga sihikindlaks inimeseks ja domineerivaks juhiks. "Luman on ikka autoritaarse juhtimisstiili esindaja," nendib Kilk. "Rääkides temaga ka eraviisiliselt ükskõik millisel teemal, on jutu sisse rohkemat kui "jah" või "ei" poetada raske, sest 95 protsenti vestlusest on kindlasti Lumani sõnavõtt," muigab mees.

Luman armastab häid veine, neid ka kinkida, eriti punaseid. Samuti on tema meelistegevuseks kunsti kogumine - tal on suur Eesti kunsti kogu, nende hulgas ka Richard Uutmaa maale.

Lumani hobide teema juures jääb Kilk mõtlikult vait ja ütleb mõne sekundi pärast: "Ma võin kõikide teiste Eesti ärimeeste hobid paugust üles lugeda, aga Lumani kohta ma nüüd kohe küll midagi välja tuua ei oska." Kuuldes, et Äripäeva andmebaasis on Lumani hobiks märgitud mootorjahid, on ka läbi telefoni tunda Kilgi muhedat muiet ning järgneb repliik: "Nooh! Mootorjahi omamine ei ole ju hobi, vaid prestiiži instrument."

Ka riigivisiitidel osalemist peab Kilk "prestiiži instrumendiks". Ta on ise samuti käinud president Lennart Meriga kaasas Mehhikos ja USAs, kuigi palju ta neist visiitidest ei pea. "Riigivisiit presidendiga on kulukas ja väheefektiivne," teab Kilk.

Autoritaarset juhtimisstiili mainivad paljud, kellelt Lumani kohta küsida. Samas ei panda seda pahaks, sest ta on juhina õiglane. Luman ei hiline kunagi või siis vähemalt teatab sellest ette. Naiste vastu on galantne, otsekohene ja peab sõna.

Kindlakäelisele juhtimisstiilile vihjab ka värske Sampo Panga juht Aivar Rehe. "Luman on ideaalne näide heas mõttes nõudlikust Eesti kapitalistist, kes oskab organisatsioonis raha lugeda ja kes pangas käies on seetõttu raske klient," ütleb ta.

Turvaärimees Urmas Sõõrumaa, kes istub Lumaniga koos juba mitu aastat Eesti Energia nõukogus, peab aga Lumanit terava mõistuse ja hea veenmisoskusega inimeseks. "Ta oskab hästi suhete võrke punuda, kus ise jääb peremeheks. Näiteks Kaubandus-Tööstuskojaski saab valimiste puhul kõne alla tulla vaid tagasivalimine." Nimetatud esinduskoja president on Luman olnud juba ligi tosin aastat ning teadjad ironiseerivad, et sealt läheb ta vist ka pensionile.

Tegev on Luman ka Eesti Põlevkivi nõukogu esimehena. "Kahtlemata on ta osav, tark ja ilus," naljatleb Eesti Põlevkivi tegevjuht Mati Jostov. "Võetud ülesandeid täidab ta kohusetundega, järjepidevalt ja ausalt ning kõige kohta on mehel oma arvamus. Ta ei ole määratud nõukogu esimeheks, kui maskott, vaid mees on omal kohal. Ta hoiab Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaskogu juhatuse esimehena silma peal ka noortel talentidel."

Ärimees Heldur Meerits aga ei varja oma imestust ning lausub tõemeeli, endale küsimust esitades: "Kuidas üks mees end küll nii aktiivse ühiskondliku ja ettevõtliku elu vahel jagada suudab?"

Varemalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhina tihti koos Lumaniga välisvisiitidel käinud rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak peab Lumanit originaalseks härrasmeheks.

"Naisjuhina on olnud väga hea temaga asju ajada ning on olnud ka lustakaid seiku," märgib Varrak. Näiteks kui EAS kolis Liivalaia tänavale EE Grupi majja, kestsid lepingu sõlmimise läbirääkimised kolmveerand aastat. "Luman jonni ei jätnud, kuigi esialgsed summad, mis ta küsis, olid müstilised. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, algselt summalt suutsin kolmveerandi maha rääkida. Tema argumendid olid siiski väga veenvad," meenutab Varrak.

Varraku sõnul on Luman väga hea organisaator ning paneb ise käe külge vaid üliolulistele asjadele. Pisiasjadega ta oma pead ei vaeva. Ka tema pere tundub asjade kiire käiguga rahul olevat.

Luman ise on Eesti majanduse ja enda ehitusfirma käekäigu üle optimistlikult meelestatud ning on kindel börsile viidava Eesti Ehituse heas väljavaates.

"Eesti ehitusturg lähema kolme aasta jooksul veel kasvab," kinnitab ta ning annab tulevastele aktsionäridele mõista, et muretsemiseks pole põhjust.

Samas ise ta Eesti Ehituse aktsiate börsidebüüdi õnnestumist teiste õlule ei usalda, vaid lendab terve kevadkuu maailmas ringi, esinedes potentsiaalsetele investoritele Stockholmis, Helsingis, Londonis, Viinis ja Frankfurdis.

"Mai lõpuni on minu kohtumisajad broneeritud," kinnitab Luman.

Kui 1994. aastal 19 valdavalt tuntud ettevõtet asutasid Tallinna Kaubamaja enamusaktsiate erastamiseks E-Investeeringute ASi, tegi Toomas Lumani kui E-Investeeringute juhi nimi peadpööritava lennu laiema avalikkuse ees. Seda vaatamata sellele, et Luman oli jõudnud juba paar aastat olla Rahvusvaheliste Ettevõtete Eesti Liidu juhatuse esimees. Sealt sai alguse ka tema juhipositsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskojas. Esimene aasta küll asejuhatajana, kuid alates 1995. aastast tänaseni juhatuse esimehena.

Lumani minekul eraettevõtlusse on aga mitmeid huvitavaid nüansse. 1980ndate keskpaiku loodi EKE süsteemis ettevõte nimega EKE MRK, mis moodustati ehitustegevuseks Karjalas ning mille juhiks sai suurte kogemustega EÜE tegelane Toomas Luman. Huvitavaks teeb selle asjaolu see, et kui Luman EKE MRKst lahkus, läksid seal juhtohjad Toomas Annuse kätte, kel koos oma lähemate kompanjonidega õnnestus MRK varad võileivahinnaga peatselt välja osta ning ettevõte ise tänaseks börsifirmaks Merko Ehitus kasvatada. Muide, ka Lumani eelmisest töökohast Eesti Taarast, kus ta 1986. aastani asedirektorina tegutses, on välja kasvanud igati soliidne ettevõte - ligi miljardikroonise käibega ehitusmaterjalide hulgimüüja Espak. Nii et selles mõttes on Luman mitmest kohast enne õiget aega lahkunud.

Oma saatust läks Luman 1989 otsima soomlaste SRV algatusel loodud ehitusfirmast SRV Eesti Ehitus, kus Lumanile ja veel neljale eestlasele pakuti vähemusosalust. Miskipärast ei soovi Luman ega ka tema suurim ärikompanjon Egon Mats kuigivõrd kõnelda Eesti Ehituse seotusest SRVga, ehkki sellest sidemest vabaneti alles 1996. aastal. Kusjuures lahku mindi ilma erilise skandaalita. Soomlaste otsusele andis tõuke see, et SRV Eesti Ehitus ei suutnud erilist kasumit teenida ning ettevõtte kõrvale oli tekkinud eestlastest juhtidega seotud paralleelstruktuur EE Ehitus. Ilmselt oli ka SRV Eesti Ehituse seotus soomlastega põhjuseks, miks Luman osales Kaubamaja erastamisel toona mittemidagiütleva ASi Werm Lao varjus. Kummalisel kombel ei kaasanud ta aga sellesse Egon Matsi ja oma teist põhikompanjoni Mait Schmidti, vaid hoopis Teet Koltsi (kes muide, on omaaegse Werm Lao põhjal loodud Wermstocki tänane omanik). Alates 1996. aastast pole Lumanil enam põhjust Eesti Ehituse omanikke varjata. Jäme ots on sellest saati EE Grupi käes, kus enamusaktsiad kuuluvad Toomas Lumanile.

Valik Toomas Lumani vastuseid telefoniintervjuust:

Presidenti olen riigivisiitidel saatnud alates 1995. aastast, mil sain Kaubandus-Tööstuskoja juhiks. Just minu amet on tinginud selle, et presidendiga palju ringreisidel kaasas käin, mitte, et ma sellest mingi erilise naudingu saaksin. Samuti ei saa otseselt mõõta ringreisidel käimise tulemust, aga see annab Eesti ärimeestele täiendavaid ärikontakte.

Ordeneid on mulle jah jaganud mitmed riigid, aga need on peamiselt protokollilised ja oluliseks neist pean vaid Eesti Vabariigi omi. President Arnold Rüütel on mulle andnud kapteni auastme. Sõjalisi huvisid mul küll pole, aga arvan, et iga terve Eesti mees peaks läbi käima Eesti Vabariigi reservohvitseride kursused. Mul on need läbi käidud, lisaks ka täiendkursused.

Mind on korduvalt poliitikasse meelitatud, aga seda eesmärki mul pole. Reformierakonda olen rahaliselt toetanud kõige enam seetõttu, et nemad on kõige paremini aru saanud liberaalsest majandusarengust. Ühe väikese rahva elu aitab parandada kiire majanduskasv. Eestis tuleks ära lõpetada rumal vaidlus tulumaksuseaduse muutmise üle ja asi tuleb jätta nii, nagu ta hetkel on, ning siiani on see hästi toiminud.

Mis auto mul on, see pole oluline. Peaasi, et autol on neli ratast ja ta sõidab.

Ajakirjandusega olen alati nõus suhtlema erinevatel majandusteemadel, küll on välistatud minu sõnavõtud isikliku elu ja minu sissetulekute teemadel. Seltskonnaajakirjanduses ma isiklikku elu põhimõtteliselt lahkama ei hakka. Sellisest ajakirjandusžanrist ei pea ma mitte midagi.

Eestis on liiga vähesed arvamusliidrid ühiskondlikult aktiivsed, seda peab kindlasti muutma. Eesti poliitikud ja ministrid peaksid ka vabariigi müügitööga aktiivsemalt tegelema.