RMK kasum jäi sel aastal väiksemaks

Selleks aastaks plaanib RMK kõigi aegade suurima käibe juures kasumiks 55 miljonit krooni, mida on oluliselt vähem kui eelnevatel aastatel.

"Eks see tööjõupuudus on ju tegelikult terve Eesti probleem," rääkis RMK peadirektor Ülo Viilup. Raietöölised lähevad ehitusele tööle, kus on paremad töö- ja palgatingimused.

Metsatööstuse liidu juht Andres Talijärv oli RMK juhi arvamusega nõus: "Ega metsasektoris palgad halvad ole, kuid ehitussektori palgad on nii palju eest ära läinud. Minu arvates läheb olukord tööjõuga pigem veelgi halvemaks."

Viilupi sõnul teeb RMK ise oma jõududega kümnendiku raietöödest, ülejäänud jääb allhankijate raiuda. Allhankijad on hindu tõstnud, osa raietööde hangetest ongi tühistatud liiga kõrge hinna tõttu. "On olnud ka hankeid, kus pole mitte ühtegi pakkujat," lisas ta.

Talijärve arvates on RMK ise süüdi tekkinud olukorras, sest nad pole tekitanud omale pikemaajalisi partnereid.

Viilupi sõnul on nad viimasel ajal hakanud riigihankeid tegema ka pikema aja peale. Hangete seadus lubab kuni nelja-aastast perioodi, mis tagab mõlemale lepingupoolele suurema kindluse, ütles ta.

RMK finantsdirektor Jaanus Laas põhjendas kasumi vähenemist paberipuu hindade langusega 40 protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga. Samas on kallinenud kütus ja suurenenud töötasud.

RMK maksab sel aastal riigieelarvesse ligikaudu 200 miljonit krooni. See on 26 protsenti uuendusraiete müügitulust ning RMK nõukogu kinnitatuna kohustus riigi ees. "Veel on vara öelda, kas saab 200 miljonit täis," ei hakanud Laas spekuleerima kohustuse täitmise üle. Tema sõnul on uues Metsaseaduse eelnõus säte, mille järgi saab RMK edaspidi uuendusraiete müügitulust metsa ülestöötamise kulud maha arvestada, mistõttu hakatakse riigieelarvesse vähem maksma.

Kuigi viimasel paaril aastal on raiemaht Eestis vähenenud 7 miljoni tihumeetrini aastas, ei ole vähenemine RMKd puudutanud. Ülo Viilupi sõnul raiuvad nad aastas stabiilselt kahe miljoni tihumeetri ringis.

Viilup kiitis ka Kunda puitmassitehase töölehakkamist, mistõttu saab ära kasutada halvema kvaliteediga haavapuitu, mis varem läks küttepuuks.