Eesti kinnitab ELi põhiseaduse lepingu

Üsna varsti Eesti kannul plaanib sama sammu Soome - ratifitseerida napilt enne või pärast 1. juulit, mil Soomest saab kuueks kuuks ELi eesistujariik, parlamendis lepingu, mille põhieesmärk on tõhustada ELi juhtimist ja tuua sellesse rohkem demokraatiat.

Eesti ja Soome motiivid on sarnased - anda ELis läinud aasta tagasilöökide järel positiivne impulss, ehkki selge on, et leping praegusel kujul kunagi ei jõustu. Ent ka teated ELi põhiseaduse lepingu surmast on ennatlikud. Võimalusi lepingu reanimeerimiseks arutatakse nii liikmesriikide kui ka ELi institutsioonide tasandil.

Homme avalikustab Euroopa Komisjon poliitikapaberi, kus visandab oma nägemuse, kuidas lepinguga edasi minna. Nagu vahendab euroinfo portaal EUPolitics.com, näeb komisjon ette "kolmekäigulise" kava.

Selle järgi peaks EL sel aastal abstraktsete arutelude asemel keskenduma asjadele, mis ELi kodanikele kõige enam korda lähevad - ühtne energiapoliitika, majanduskasvu kiirendamine, töökohtade loomine, immigratsioon, globaliseerumise mõjude pehmendamine - ning näitama konkreetseid tulemusi. Teine etapp järgneks tuleval aastal, mil täitub 50 aastat ELi aluslepingu allkirjastamisest Roomas. See loob hea fooni uue debati käivitamiseks ELi rollist ja tulevikust. Ühtlasi toimuvad Prantsusmaa presidendivalimised ja Hollandi parlamendivalimised.

Kolmas etapp ehk arutelud konkreetsetest muudatustest ELi institutsioonides ja nende pädevuses võiks käivituda 2008. aastal. Ilma nende muudatusteta pole näiteks võimalik ELi laienemine pärast Rumeenia ja Bulgaaria liitumist, kuna praegune ELi töökorraldus kehtib kuni 27 liikmega liidu tarvis.

Põhiseaduse lepingu taaselustamist lubab tugevalt toetada Saksamaa, mis on ELi eesistujariik 2007. aasta esimesel poolel. Lepingu selle esialgsel kujul on tänaseks ratifitseerinud Austria, Belgia, Küpros, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Hispaania.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole põhiseaduse leping üksnes juriidiline dokument, vaid esindab laiemaid väärtusi, ja selle ratifitseerimisega kinnitab Eesti, et tahame neid väärtusi hoida.

Põhiseaduse leping ei ole üksnes juriidiline dokument. See kannab endas ka teatud väärtusi: demokraatiat, õigusriiki, riikide koostööd ning kultuurilist mitmekesisust väärtustavaid põhimõtteid. Ratifitseerimisega kinnitame, et Eesti soovib neid väärtusi hoida ja arendada ka siis, kui leping ei peaks sellisel kujul kunagi jõustuma.

Eurobaromeetri küsimus kajastas vaid ühte tahku. Emori uuringute järgi on neid inimesi, kes peavad põhiseaduse lepingut kasulikuks, kaks korda rohkem kui neid, kes arvavad, et leping on kahjulik.

Leping vajab jõustumiseks ratifitseerimist kõigis 25 liikmesriigis. Leping ja laiemalt kogu ELi tulevik tuleb arutusele Euroopa Ülemkogu juunikuisel tippkohtumisel. Kuniks püsib lepingu kui terviku jõustumise võimalus, ei toeta Eesti selle osade valikulist rakendamist. Samuti ei pea me otstarbekaks uute läbirääkimiste alustamist, kuna põhiseaduse leping väljendab 25 liikmesriigi maksimaalset kompromissi.