Tegusa naise tagala

Tallinna Poistekoori peadirigendi ja muusikaõpetaja Lydia Rahula töö tähendab pidevat liikumist. Käsil võib olla kooriproov, koolitund, laager või kontserdi organiseerimine. Särtsakale ja ekstravertsele inimesele kohaselt ei ole tema puhul töölaud kaheksatunnise tööpäeva lahutamatu kaaslane. Pigem on see võrdväärne töövahend tahvli, klaveri, metronoomi, kammertooni või mõne muu riista kõrval, mis aitavad tal suunata 40 või isegi 60 inimest ühtemoodi mõtlema ja laulma.

Dirigendi laud on selline, et seal orienteerub kiiresti ainult tema ise. Igasuguste paberite keskel on oma koha leidnud ka arvuti, kuna koole on vallutanud e-kooli projekt. See tähendab, et hinded ja märkused-kiitused, nagu ka koduülesanded, leiab internetist, kuhu õpetaja need üles riputab.

Lydia töölaual ei ole õnnetoovaid amulette, talismane või muud sümboolset. Naerdes väidab ta, et tema õnnetoojad ja hoidjad on inimesed, parim ese on elus asi - inimene.

"Nii kooli kui ka kodusel töölaual on enamasti tarbelised asjad. Olen selles mõttes igav olend. Siiski meenub järele mõeldes, et kodusel töölaual on aforismide raamat, millest vajalikul hetkel värskendavaid mõtteteri leida."

Inga Mangus on jäänud oma erialale - vene keelele - truuks ülikoolist saadik. Täiskasvanute koolitusele keskendunud Puškini keelekeskusega alustati 90ndate lõpus, tööaastate viljaks on üheksa õpikut ja tohutu arv paranenud vene keele oskusega eestlasi. Kuna Ingas on korralik annus erialast fanatismi ja tööpäevad väga pikad, veedab ta palju aega nii kontori kui ka koduse töölaua taga.

Ühest küljest vajadusest tööd võimalikult efektiivselt ja mobiilselt korraldada, teisalt abikaasa tehnikahuvi tõttu on naine omaks võtnud mitmed moodsad abivahendid ja internetipõhise tööstiili. Mahukas osa juhtimistööst saab aetud e-kirjavahetusega, Skype ja pihuarvuti on igapäevased töövahendid. Lisaks kalendri ja märkmete ülestähendamise funktsioonile kasutab Inga pihuarvutit raamatute lugemiseks (internetist on võimalik alla laadida arvukalt venekeelseid raamatuid) - seega täidab töövahend vabal hetkel ka ajaviitja funktsiooni.

Inga töölaua teevad romantiliseks tindiga täidetav sulepea, elavad taimed töötoas ning märkimisväärne hulk pilte seinal hetkedega elust - lastest, abikaasast, reisidest. "Kui järele mõtlen selle üle, et ilma milleta ma oma töölauda ette ei kujuta, siis tulevad pähe kaks asja - mees ja sulepea," mõtiskleb Inga naeratades. "Ma ei oskagi seletada, millest see sulepea armastus. Temas on midagi minu jaoks - heli, mis kirjutamisel tekib, välimus. Selle kõrval on mu töölaudadel aastaid olnud teinegi läbiv detail: massiivne klaasist tindipott huvitava metallist kaanega."

"Värvikamad asjad töölaual, mida ise oma elus olen näinud, olid Moskvas Riiklikus Puškini Vene Keele Instituudis minu väitekirja teadusliku juhendaja töölaual. Esiteks oli seal konservipurk kirjaga "Värske õhk Odessast" - venelaste puhul garanteerib selle nägemine naeratuse, kuna Odessa piirkonna elu ja inimesi seostatakse elurõõmu, lõbu, naeruga. Ning teiseks - ei tea, kas eriolukordade tarvis - oli seal "perpetuum mobile" ehk siis igiliikurisarnane taktiseade. Kui mõte kokku jookseb või pea tühi, võid seadeldise kõikuma panna ja seda silmitsedes heureka't oodata."

Monika Salu, Inotex Grupi juhataja ja juhtiva konsultandi tööasjad jäävad vaid kontorisse. "Nii saan ennast töö jaoks hästi välja lülitada ja vastupidi, kontorist väljudes kodu jaoks," põhjendab ta. Pihuarvuti järele naine vajadust ei tunne. "Tööpäeva jooksul olen nii palju arvuti taga, et selles oleva kalendriga saan hakkama ja oma mälu on ka hea kasutada."

Oma töölaua varustamisega tegeleb ta peamiselt ise, kuid tehnika puhul kasutab siiski spetsialisti abi. Praktilise inimesena on tema laud tagasihoidlikult ja asiselt kaetud - lamp, kirjutusvahendid, paberihoidja, arvuti, mõned laste pildid. Kaks asja, ilma milleta Monika töö tegemist ette ei kujuta, on arvuti ja valgusti.

"Päris niisugust igavest asja, mis aastaid erinevatel töölaudadel kasutuses oleks olnud, ei ole. Kõik on muutumises koos ajaga. Võib-olla tuleb see veidi ka minu töö iseloomust, mis on juba pikka aega olnud ikka ja jälle organisatsiooni muutmine."

Inspiratsiooni allikaks ja heaks abiliseks raskel hetkel peab Monika raamatuid: "Neist leiab alati mõttealge, millest ideed idandama hakata."

Fotod: Maris Ojasuu

Autor: Helen Sulg