Vabadus ja võimalus

Väiksele Liisale meeldivad inimesed. Ta on vaevata iga seltskonna hing. Ühekuusena tegi ta esimese lennureisi koos pere ja sõpradega. Liisa nautis kõike. Inimesi, päikest, külaskäike veinimõisatesse. Nüüdseks on ta käinud pikemal reisil igal teisel kuul, arvukatel lühematel retkedel, lugematul hulgal õhtusöökidel ja päris mitmetel koosolekutel. Siiski armastab Liisa kõige rohkem ema ja isa seltskonda. Eriti tore on kodus isaga kiikuda ja emaga palli mängida. Hästi vahva on kabinetipõrandal raamatut vaadata, kui ema lap-top'i taga istub. Ja köögis pastakastet segada, kui õhtusööki tehakse.

Laps sünnib toimivasse maailma ja otsib seal oma kohta, kuhu kuuluda. Ta soovib maailmaga tutvuda. Kui lapsega tegelev inimene on olemas ainult selleks, et lapsega tegelda, jääb rahuldamata väikese inimese vajadus maailma tundma õppida. Lapsel peab olema võimalus elada päris maailmas, lihtsalt osaleda vanema töödes ja tegemistes. Tegelik elu on n-ö mängumaailmast kordades huvitavam. Väike inimene õpib osalemise ja ise tegemise kaudu.

Tütart oodates otsustasin, et ma ei kiirusta tagasi ametisse, kus olen olnud kaheksa aastat. Korraldasin oma tegemised nii, et minu igapäevane elu toimub suures osas kodus. Mitte sellepärast, et ma ei suuda oma lapsest eemal olla. Ega ka seetõttu, et ma teisi laste hoidmise viise ei usaldaks. Eelkõige teen seda, et uus inimene saaks osa oma vanemate elust.

Lapse sünd andis suurepärase võimaluse teha kõike seda, mida ma tegelikult teha tahan. Saan olla kõike seda, kes ma olen: naine, ema, ettevõtja, turundusinimene, investor, partner, sõber, kunsti, muusika ja hea toidu austaja ... Ja suurema osa ajast saab Liisa minu tegemistes osaleda. Muidugi on see võimalik ainult tänu perekonna, koduabilise ja teiste heade inimeste toetusele.

Ema ja isaga koostegemised on väikelapsele asendamatud. Seda ei asenda õde, vanaema ega tubli hoidjatädi, ükskõik kui põnevaid ja arendavaid tegevusi nad koos ette ei võtaks. Maailm peab olema väike, enne kui see suureks saab. Side vanemaga on lapse vaimsele heaolule elulise tähtsusega. Inimesi juhitakse eeskujuga. See, kes me ise oleme ja mida me iga päev teeme, annab meie lapsele rohkem teavet kui ükskõik milline õpik või koolitund.

Lapse jaoks on vanema elus osalemine esmavajadus. Ema ja isa roll annab haruldase võimaluse saada tuttavaks uue inimesega. Tutvustada talle maailma meie ümber. Minu puhul on mu igapäevane töö selle maailma lahutamatu osa.

Eestis on omaks võetud hoiak, et lapsed ei tohi takistada ema eneseteostust ja karjääri. Kas ema valikud tohivad takistada lapse esmavajaduste täitmist?

Üldine seisukoht rõhutab, et tubli naine jõuab kõike. Edukas karjäär, mida head lapsed ei sega. Rahulolev mees, kes naudib oma majanduslikult iseseisva kaasa kord seksikat, kord intellektuaalset seltskonda. Mõnel mahuvad edupildile majapidajanna ja lapsehoidja, kes kodused mured kergelt lahendavad. Teised jõuavad ka koka, tolmuimeja ja pesumasina rolli täita.

Tore, kui see on enda tegelik valik.

Peamine on mõista, et lapse esimestel eluaastatel teeme tema eest valikuid, mis hiljem mõjutavad väga oluliselt kogu tema elu ja edu maailmas. Hea oleks, kui võimalike valikute hulgas tuleks sagedamini kaalumisele ka võimalus lihtsalt ema olla.

Autor: Hede Kerstin Luik