Vedurid möirgavad koduõuel

Pereema Sikka elab talus, mis on 200 aastat tema suguvõsale kuulnud. Ta mäletab aega, kui sai jalutada otse mere äärde. Nõukogude aja lõpus ehitati rannateele veduridepoo. Esimesed rööpad algavad nüüd 40 meetrit Sikka kodumajast, kohe pärast võssakasvanud kraavi ja tema maale rajatud torustikku.

Neli aastat tagasi saabusid Ameerika vedurid. Uus omanik pani püsti moodsa veduridepoo ja lubas külarahvale, et läheb vaiksemaks.

Läks vastupidi. Tundide kaupa mürisevad koduaia taga 6-10 vedurit. "Teevad sellist müra, nagu torust tuleb," kirjeldab Sikka. Nende maja vibreerib mürina taktis. Aias peab karjuma, kui rääkida tahad.

Nelja-aastane lapselaps, kes aiaväraval kiigub, raputab kärmelt pead, kui küsin, kas ta tulevikus tahab ehk saada rongijuhiks. Nad kõik ei kuule enam hästi. Mürin ei katke ka ööseks, magada tuleb, padi kõrva peal.

Sikkadele lisaks elab veduridepoo lähedal kuus peret. Naaber, endine külavanem, kolis mujale. Teine naabrinaine kaotas kannatuse ja helistas eelmisel nädalal keskkonna infotelefonil, kus juhtum lihtsalt kirja pandi, jätkab Sikka.

"Viimane laupäev kell 7 ärkasin mürina peale, see kestis tund aega," kurdab ta esmaspäeva õhtupoolikul vedurite kõrval. Sel hetkel on need üsna vaiksed. Sikka sõnul on kõige kummalisem, et kolm senist müramõõtmist näitavad, et lärm mahub napilt normi piiresse. "Mõõtmise hetked olid meie elu kõige rahulikumad hetked, ilmselt teati ette," tõdeb Sikka. Müramõõtmise komisjoni kuulub alati ettevõtte esindaja.

Kohalike elanike kaebused on jäänud vastusteta. Sikka sõnul aitaks müramüür või vähemalt see, kui lasta raudteeäärsetel puudel kõrgemaks kasvada, et need lärmi summutaksid. "Selleks aga tuleks elektritraadid maa sisse kaevata," ütleb Sikka.

Jõelähtme valla keskkonnakomisjoni esimees Tiia Välk vabandab teadmatust võimuvahetusega, ta ei tea, et vald oleks hiljuti mürauuringut tellinud.

Eesti Raudtee esindaja sõnab alguses, et Muuga mürinaprobleem on talle uudiseks. Ta selgitab, et Ameerika vedureid ei lülitatagi kunagi välja, kuna nende taaskäivitamine on kütusekulukas ja võtab nädalaid.

Müramüüri ehitamiseks on tema sõnul tarvis riigi ja kohaliku omavalitsuse abi, kuna see on väga kallis. Seni pole Eestisse rajatud ühtegi müramüüri. Hiljem helistab ta tagasi ja täpsustab, et tegelikult on Muuga müra juba vana teema. Raudtee siiski tellis 2004. aastal uuringu, mis näitas väikest normide ületamist. Raudtee tahtis sinna juba 2004. aastal hakata ehitama müramüüri, kuid riik vähendas esindaja sõnul nii sel kui ka eelmisel aastal infrastruktuuri kasutustasu ja müür jäi paberile.

Uueküla külavanem Jüri Jalakas elab müratsoonist kaugemal, kuid on teemaga kursis. Viimasel külakoosolekul veebruaris oli Eesti Raudtee esindaja kohal ja ütles Jalakase sõnul avameelselt, et raudtee on müügis ja kõik seisab.

Kummatigi läheb raudteel müramõõtmisega kiireks. Tallinna linn peab ELi direktiivi järgi oma strateegilise mürakaardi esitama 2007. aasta 30. juuniks ja selles peavad olema välja toodud ka raudteeliiklusest põhjustatud müratasemed. Eesti Raudtee on lubanud mõõtmisi alustada selle aasta teisel poolel, teatab tervisekaitse inspektsioon.