LHV analüütikud soovitavad Eesti Ehituse aktsiaid märkida

Annika Matson 10. mai 2006, 11:49

Investeerimispanga LHV analüütikud peavad Eesti Ehituse aktsiat atraktiivseks kuni hinnani 85,5 krooni, aktsiate avalikus pakkumises soovitatakse osaleda.

Samas saavad erainvestorid aktsiaid märkida vaid maksimumhinnaga 97,80 krooni. Juhul, kui aktsia hind kujuneb madalamaks, saavad investorid siiski üle jääva raha tagasi.

Peamiste konkurentidega võrreldes jääb Eesti Ehituse aktsia õiglane hind LHV arvates pakkumisvahemiku keskele (90,15 krooni). Tulenevalt Tallinki aktsiaemissiooni ebaedust võib Eesti Ehituse puhul loota madalamat huvi, mistõttu võiks pakkumishind jääda 82,50-97,50 kroonise vahemiku alumisse osasse. Kasutades hinnavahemiku keskpunkti hinnasihina, oleks 82,50 või 85,50 kroonise hinna puhul potentsiaali 9-5% tõusuks.

Eesti Ehituse emissiooni korraldamise peapõhjus tuleneb LHV arvates Hansapangaga sõlmitud laenulepingutest. Nende järgi peab Eesti Ehitus säilitama minimaalse ettenähtud konsolideeritud ärikasumi taseme ja suurendama 2006. aasta lõpuks omakapitali osakaalu. Täpseid numbreid ei ole sealjuures avalikustatud. Aktsiaemissiooni järgselt on mainitud nõudmised LHV arvates täidetud ja seda isegi hinnavahemiku alumises otsas. Siiski võivad ettenägematud ja ebasoodsad arengud viia selleni, et antud nõuete täitmisel võib ette tulla probleeme (vt inglisekeelset prospekti lk 14 „Financing and loan agreements”).

Eesti Ehituse juhtkond ennustab Eesti ehitusturule järgnevateks aastateks 10-15% kasvu, ettevõtte käibekasv on eelduste kohaselt sellest veidi kõrgem. LHV prognoosib ettevõttele 2006. aasta müügikasvuks 12,5% ja ärikasumi marginaaliks 6,4%.

LHV näeb, et Eesti Ehituse teedeehituse osakaal tulevikus suureneb. Hetkel moodustavad infrastruktuuri rajatised kogu müügituludest 46%. Segment on atraktiivne, kuna 2004-2006. aastaks on Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurifondidest ligemale 10 miljardit krooni. Aastateks 2007-2013. on oodata infrastruktuuri ja keskkonnaprojektide arendamiseks veel 23 miljardit krooni. Lisaks vähendab infrastruktuuri rajatiste suur osakaal riski, mis seondub võimaliku kinnisvaraturu mulli lõhkemisega.

Äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamisega seotud tulude osakaal oli 2005. aastal Eesti Ehituse kogukäibest vastavalt 20% ja 19%. Tööstushoonete ja ladude ehitus moodustas ettevõtte kogukäibest 9% ning elamuehituse osakaal jäi vaid 6% tasemele.

Ettevõtte positsioon ehitusturul on LHV hinnangul väga huvitav, kuna järgnevatel aastatel on infrastruktuuri rajatistesse planeeritud Euroopa Liidu rahade abil suuri investeeringuid. Üheks näiteks on LHV analüüsis toodud Tallinn-Tartu kiirtee ehitus - nii majandusminister Edgar Savisaar kui rahandusminister Aivar Sõerd on üksmeelel, et kiirtee ehitamine on üks lähituleviku peamistest prioriteetidest. Kiirtee orienteeruvaks maksumuseks on Maanteeameti hinnangul 9,5 miljardit krooni ja valmimistähtaeg aastal 2015. LHV kirjutab, et on üsna selge, et Eesti Ehitus saab antud projektist oma osa.

Eesti Ehitus tegutseb nii Eesti kui ka Ukraina turul, mis moodustavad ettevõtte kogukäibest vastavalt 93,5% ja 6,5%. 2005. aastal kasvas ettevõtte käive Eesti turul 2%, samal ajal Ukraina müügimahud suurenesid 125% võrra.

Eesti Ehituse müügitulu jaguneb klientide lõikes järgmiselt: erasektor annab 53% käibest, riigi tellimused 32% käibest ja kohalikud omavalitsused 15% käibest. Viie suurima kliendi käive moodustas 2005. aastal kokku 42% ettevõtte kogukäibest.

Võrreldes Tallinki emissiooniga on Eesti Ehituse aktsia hinnavahemik LHV arvates seatud palju atraktiivsemalt.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing