Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bulgaaria ja Rumeenia ootavad ELi otsust
Kui ELi laienemisvolinik Olli Rehn võis läinud kuul tõdeda, et Rumeenia on viimase aastaga oluliselt edasi liikunud, siis Bulgaaria on eelkõige võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega toppama jäänud. Pealinna Sofia tänavail jätkuvad päise päeva ajal maffia verised arveteklaarimised ning ühtki suuremat maffiabossi või korrumpeerunud tipp-poliitikut pole kohtu ette saadud.
Nii on homse raporti eel meedias spekuleeritud, et komisjon lükkab oma lõpliku hinnangu edasi sügisele ja jätab liitumiskuupäeva lahti, et hoida survet ning anda Bulgaariale ja Rumeeniale puuduste kõrvaldamiseks lisaaega.
Rumeenia ja Bulgaaria liitumine ELiga lisab 30 miljonit kodanikku, kelle elatustase on napilt kolmandik ELi keskmisest.
Bulgaaria majandus kasvab praegu umbes 5% tempos, tänavune 7% inflatsioon peaks Euroopa Komisjoni hinnangul tuleval aastal alanema 3,5 protsendile. Riigieelarve on ülejäägis ning valitsuse prognoosi järgi peaks ülejääk tänavu küündima 3 protsendile SKPst.
Bank Austria Creditanstalti prognoosi järgi võiks Bulgaaria, mille valuuta on 1997. aastast valuutakomitee süsteemi kaudu euroga seotud, eurole üle minna 2010. a. Rumeenia jaoks on prognoos aasta 2012.
Ka Rumeenia majandus kasvab ca 5% tempos pärast läinud aasta üleujutustest ja strukturaalsetest ümberkorraldustest tingitud ajutist aeglustumist. Euroopa Komisjoni prognoosi järgi peaks langema hakkama ka inflatsioon, mis veel märtsis oli aasta arvestuses 8,4%. Muret teeb riigieelarve defitsiidi kasv.
Rumeenia valuuta leu on viimase aastaga tugevnenud ca 10-15%. Välisinvestorid on ostnud valitsuse võlakirju lootuses teenida, kui intressid ELi astumise järel alanevad.
Läinud aastal viis Rumeenia sisse 16% tulumaksumäära nii üksikisikutele kui ka ettevõtjatele, mis koos odava tööjõuga peab riiki meelitama välisinvesteeringuid. Need peaksid valitsuse prognoosi järgi kasvama tänavu läinud aasta 5,2 mld eurolt 7 mld eurole.
Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel ELiga kardetakse eriti maffia takistamata läände imbumist. Veel kunagi varem pole EL üritanud liikmeks kohandada riike, mis on sedavõrd vaesed ja korrumpeerunud ning kus demokraatia on nii hapral alusel, tsiteeris agentuur Bloomberg eile Briti väljaannet Telegraph.