Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik hakkab krimiraha lihtsalt ära võtma
"Lähtume maksiimist, et kuritegu ei tohi end ära tasuda," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Martin Hirvoja seaduseelnõu tutvustades.
Eelnõu eesmärk ongi Hirvoja sõnul tõhustada kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimist. "Kriminaalses maailmas prominentsed isikud ei omagi vara, aga nende lähisugulased, pensionieas isikud omavad mitmeid miljonilisi autosid," tõi Hirvoja näite, kuid lisas, et seadus lähtub siiski ka mõistlikkusest. "Näiteks kui kurjategija on kirikule kalli lühtri ostnud, siis seda ära võtma ei hakata."
Justiitsiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laose sõnul on reeglina kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine kohustuslik. "Kehtib põhimõte, et krimitulu tuleb ära võtta," ütles Laos, kelle sõnul saab eelnõu kohaselt riik tulevikus ka kolmandate isikute vara arestida, et seda edasi kantima ei hakataks. "Vara väärtuse kadumise või vähenemise vältimiseks müüb menetleja isiku nõusolekul arestitud vara maha. Kui konfiskeerimiseks aga alust ei ole või isik mõistetakse õigeks, siis saab isik raha koos intressidega tagasi." Kui aga isik vara müügiga ei soostu, siis justiitsministeeriumi ettepaneku kohasel tehakse seda kohtu loal siiski ning saadud raha jääb kohtu lõplikku otsust ootama. "Kui vara tulebki aresti alt vabastada, siis tuleks selline variant riigile odavam kui praeguse seaduse järgi tegutsemine (alusetu aresti eest tuleb kahjutasu maksta - toim.)," selgitas Laos.
Justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl avaldas lootust, et eelnõu hakkab kehtima juba tuleva aasta 1. jaanuarist.
Otseselt maksukuritegudega uus seadus aga tegelema ei hakka. "Loomulikult saab maksutulu ka isikult sisse nõuda, see kaudse maksustamise säte on maksukorralduse seaduses ka olemas, see on haldusmenetluse küsimus," ütles Hirvoja. "See ei tähenda, et tulevikus, kui peaks tulema probleeme, siis seda ei saaks laiendada," täpsustas Pihl.
Reedel avaldas ka kaitsepolitsei oma aastaraamatu, mille üks peatükkidest räägib korruptsioonist ning korrumpeerunud ametnike püüdlustest ebaseaduslikult saadud raha puhtaks pesta.
Aastaraamatu kohaselt kavatseb kapo senisest enam pöörata tähelepanu korruptiivsel teel saadud vara konfiskeerimisele riigi tuludesse. Kapo teatel on aja jooksul korruptiivses tegevuses omanikku vahetava raha ning muude väärtuste maht hüppeliselt kasvanud.