Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Air on turvaline ja edukas lennufirma

    Estonian Airi tabanud süüdistuste hulgas on kõige vastutustundetum seada kahtluse alla lennufirma turvalisus. Maailmas on sadu lennufirmasid, kuid vaid väiksemal osal neist on täna kehtivatest rangeim, IOSA lennuohutuse sertifikaat. Estonian Air oli 34. lennufirma maailmas, kes selle omanikuks sai.
    Lennundusettevõtete turvalisust auditeeritakse iga-aastaselt ning ranged hoolduseeskirjad on sätestatud ka lennukitootja poolt. Lisaks tavapärasele hooldusele ning igaöisele kontrollile tehakse põhjalik lisakontroll iga vähimagi kahtluse puhul.
    On kirjutamata seaduseks, et lennufirmade lennuohutuse taset rünnatakse vaid siis, kui selleks on erakordne põhjus. Ühtegi sellist põhjust Estonian Airi puhul ei ole olnud. Suur osa hilinemistest, mis peamise kriitika esile on kutsunud, on olnud tingitud just täiendavast tehnilisest kontrollist, et tagada reisijate ohutus.
    Samuti ei ole lennundussektoris võimalik lennuohutuse arvel kokku hoida ühtegi krooni. Kõik on viimse detailini paika pandud. Iga samm dokumenteeritakse ning kõigest antakse aru nii lennukitootjale, kohalikule lennuametile kui ka lennuki omanikule. Seetõttu pean meie ajakirjanduse ründeid Estonian Airi turvalisusele vastutustundetuks ja faktidel mittepõhinevaks.
    Estonian Air on olnud üks stabiilsemaid ja edukamaid lennufirmasid maailmas. Oleme küll väike, kuid pidevalt reisijaid juurde võitnud ning ka lennunduse kriisiaastatel end kasumlikult majandada suutnud firma. Oma koduturul oleme hoolimata tihenenud konkurentsist säilitanud enam kui 40%-lise turuosa. Selle aasta esimeses kvartalis oleme suutnud oma turuosa hoida ning aprillis kasvas meie reisijate arv turu kasvust kiiremini.
    Meie jaoks on efektiivse majandamise esimeseks eelduseks leida need sihtkohad, kuhu tahab lennata piisavalt palju inimesi, et sellel suunal oleks mõistlik pidada regulaarset liini. Eesti-suuruse turu juures saab taolised kohad üles lugeda kahe käe näppudel. Samas lendab Estonian Air täna 17 sihtkohta. Iga uue liini avamisel tuleb meil nõudlust nii ette aimata kui ka juurde luua. Näiteks Dubrovniku turismistatistika kinnitab, et mullu külastas seda linna vaid 391 Eestist tulnud külalist. Oma uuel liinil loodame aga ainuüksi sel suvel müüa kuni 10 000 piletit.
    Paraku tuleb tunnistada, et soov uute sihtkohtade pakkumisega haaret laiendada alati ei täitu. Manchesteri ja Dublini puhul ei suutnud me piisaval hulgal nõudlust tekitada ning olime sunnitud nende liinidega lõpetama. Nagu igas teises valdkonnas, nii tuleb ka lennunduses vabaneda kahjumlikest toodetest ja teha rohkem tööd kasumlike leidmise ja arendamisega.
    Vaatamata tihenenud konkurentsile on teised Tallinna lendajad toonud turule vaid mõne üksiku uue sihtkoha. Turu arendaja riskid on üksnes Estonian Airi kanda.
    On väidetud, et viis lennukit on Estonian Airi jaoks liiga vähe. Esmalt pakuvad vaatlejad, et kuues võiks olla varulennuk puhuks, kui üks lennuk erakorralisse kontrolli peab minema.
    Majandusinimesed mõistavad, mida tähendaks ettevõttele ligi kuuendik jõude seisvat põhivara. Ei ehita ka ükski ajaleht endale varutrükikoda puhuks, kui vahel harva tehniline viperus lehe ilmumist peaks pidurdama. Paluda klientidel taoline reserv piletihinnas kinni maksta oleks reisijate suhtes ebaõiglane ja konkurentsi tingimustes enesetapp. Tagatipuks ei hoiaks see ära iga hilinemist, sest näiteks Pariisi lennuväljal täiendavasse kontrolli saadetava lennuki n-ö varulennukiga asendamine ei oleks kliendile mingi ajavõit.
    Teine oletus aga väidab, et Estonian Airi senist lennuplaani ei suudetagi viie lennukiga ära teenindada. Sellega nõustun sedavõrd, et meie suveplaanid olid seatud ootusele soetada kuues lennuk. Paraku see plaan ebaõnnestus, kuna sobivat lennukit ei õnnestunud leida. Samas oleme kehtiva lennuplaani täitmiseks ajutiselt kuuenda lennuki rentinud ning muudatused lennuplaanis aegsasti välja kuulutanud.
    Kolmandaks, meile heidetakse ette, et oleme kasvatanud lendude ja reisijate hulka, kuid ei ole lisanud lennukeid. Meie lennukite keskmine lennutundide arv päevas - 10,2 tundi - on normaalne. Me ei pigista oma lennukitest viimast. Samal ajal unustavad kritiseerijad, et ka meie lennukipark on arenenud ning Fokkerite asemele on tulnud Boeingud. Boeing 737-500 on kiirem, töökindlam, kaks ja pool korda suurem. See ongi andnud meile võimaluse tõsta lendude, lennutundide ning reisijate arvu, kuigi lennukite arv ei ole muutunud.
    Mis puudutab lendude toimumise stabiilsust, siis oli Estonian Airi lendude toimumise protsent mullu 99,5. Maailma lennunduses loetakse väga kõrgeks juba 98%. Meie konkurentidel jääb Tallinna liinil lende ära pigem tihemini, kuid meie jääme oma koduturul suurimatena kõige paremini silma.
    Autor: Mart Relve
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.