Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka tavaline e-kiri võib omada ärikriitilist tähtsust
Kujutage praeguses ehitusbuumis ette, et kolmveerand uutest kortermajadest-eramutest pannakse püsti ilma igasuguse kvaliteedikontrolli ja järelevalveta. Ei taha hästi ette kujutada küll. Aga just sellise võrdluse toob Baltic Computer Systemsi juht Ants Sild tänases ITees, kui analüüsib, milliseid IT-teenuseid ettevõtted kasutavad.
Nimelt tegeleb kolmveerand IT-teenust vajavatest firmadest probleemi korral pigem tagajärgede likvideerimisega või siis saavad ennetavat tuge väikeüritajatelt. Viimaseid ei pea Sild aga jätkusuutlikeks.
Sama probleemi käsitleb ITees ka Elioni ärijuht Jüri Saarma, kelle kinnitusel Eesti väike- ja keskmise suurusega firmad küll tunnevad oma äri ja vajadusi, kuid mitte tehnoloogiat ega selle rakendamisvõimalusi.
Lahendusena näevad mõlemad IT-teenuse läbimõeldud sisseostmist, et ettevõte saaks ise keskenduda oma põhitegevusele. Oma IT-spetsialisti peavad vajalikuks palgal hoida vaid 1500 ettevõtet ehk neli protsenti firmadest.
Siin ongi juhi või omaniku jaoks otsustamiskoht, kas IT on ettevõtte jaoks piisavalt kriitilise tähtsusega, et sellega süsteemselt ja regulaarselt tegeleda (lasta). Sild väidab, et on, kuna ainuüksi seni pigem abivahenditeks peetud e-postil ja internetiühenduselgi on järjest tähtsam roll.
Küllap on paljud kogenud olukorda, kus e-kirjad millegipärast ei liigu. Mõnele on see vabastav tunne, teine aga hakkab muretsema ja kasutab alternatiivseid sidevõimalusi. Ega midagi pruugigi juhtuda, kui mõni e-kiri päeva võrra hiljaks jääb. Kuid see võib ka tähendada, et teie firmale pakutud tellimuse näpsab omale konkurent, kel pole IT-muresid ja kes saab e-kirjale kiiremini reageerida.