Suvi - kas ka õppimise aeg?

Arvutikasutamise võib jagada igapäevaseks kasutamiseks, uuenduste tegemiseks ja uuenduste omandamiseks ehk õppimiseks. Seda nii tavakasutajate, süsteemihoidjate kui ka arendajate elus.

Maailm muutub nii tihti, et õppimisele kulub kas väga palju aega ja raha (ja sellest johtuvalt on töö ebaefektiivne) või jäetakse õppimata (mistõttu on töö vigane ja ebaefektiivne). Õppimata jätmise puhul on kokkuhoid pea alati näiline. Inimene peab uue ikka omandama, aga siis teeb ta seda muu töö ajal, kõrval ja asemel. Või jääb lihtsalt midagi uut omandamata, kasutamata ja seepärast midagi olulist saamata.

Olen üle kümneaastase arvutikoolitamise juures märganud kahte moodi õppijaid: kellele arvutikoolitus on ühekordne aktsioon ja kes regulaarselt käivad kursustel, õpivad uut. Mõnel juhul lausa õppimise enda pärast, enamasti aga praktilise kasu saamiseks.

Arvutikoolitus ise on läinud palju kirjumaks ja sisseastujale segasemaks. Kui kümme aastat tagasi oli mu oma koolitusfirma nimekirjas ehk kümmekond kursust, siis nüüd on kursuste arv ühel teemalgi (näiteks Excel või SQL) suurem ja mitmekesisem. Selles orienteerumine ja õige ning vajaliku kursuse leidmine on päris keeruline ja uueks ebaefektiivsuse põhjustajaks võib osutuda vale asja õppimine.

Suvi on mõnus aeg, tööd on pisut vähem, inimesed puhkusel või niisama päevitamas, lapsed maal vanaema juures ja nii mõnigi plaanib oma kursused-koolitused just sellele ajale. Paraku on siin puudused ja ohud - lektorid ja koolituskeskusedki võtavad suvest oma ja meie kliimas nii oodatud soe ilm ja päike on näiteks arvutikoolitusel parajaks nuhtluseks.

Arvutikoolitus keset suve vajab hästi plaanimist. Selgelt tuleb teadvustada, miks, milliseid oskusi ja kellele on vaja õpetada. Ei tohi piirduda nn kalendrikursusega. Kui on kümmekond ühesuguste ärivajadustega inimest, siis tasub paluda koolitajatel neile sobitatud kursus välja pakkuda. Ühelt poolt on see tõhusam, saab keskenduda just vajalikule. Teisalt on meeskonnas õppimine efektiivsem - teadmised omandatakse ja juurutatakse hõlpsamini.

Kui ei oska öelda, mida oleks vaja õppida, aga on tunda, et arvutist või mingist grupitöövahendist ei saa kätte seda, mida loodetud, tasub lasta uurida, millised on töö- või tegutsemisprotsessid, kus on oskamatusest või teadmatusest tulevad ebaefektiivsed kohad ja paluda koolitajal koolitusprogramm välja pakkuda. Enamik suuremaid koolitusettevõtteid saab sellega hakkama.

Suvise koolituse puhul tuleks kasutada ajalist ebastandardsust. Väljas on ilus ja soe, tahaks hoopis puhata ja mängida. Koolituse - ka arvutikoolituse - saab viia linnast välja, teisele ajale (varasemale algusele, õhtusele ajale) või siduda miski muu tegevusega, kas või ratsutamisega. Olen ise olnud palutud õpetama seltskonnale, kes oli valinud õppimiseks talu Lahemaal, vabal ajal käisime lähedalolevas tallis ratsutamas ja õhtul arutasime nii koolituse kui ka muid teemasid saunasooja vahele.

Selliseid kohti, kuhu koolitama kolida, on Eestis palju ja tuleb järjest juurde. Tähtis on nii koolitaja kui ka koolitatavate valmidus selliseks n-ö põllule minekuks.

Enne koolitust on väga kasulik selgitada olemasolevate oskuste tase, et koolitus ja inimene ei läheks teineteisest lahku. Vahel juhtub, et inimene tuleb koolitusele ja terve päeva kuuleb juttu, mida juba teadis. Uusi oskusi ja teadmisi ei tule või tuleb väga vähe. Teinekord aga on õpitav "üle pea", pole eelteadmisi või on need puudulikud.

Kindlasti tuleb enne koolitust uurida õpitavaid teemasid. Olen kohtunud õpilastega, kes alles kursusel saavad teada, millest tuleb jutt. Siin aitab jälle koolitusele eelnev kahepoolne kodutöö. Sageli on aga inimene enesehinnangutega pahuksis. Kes ikka oskab ise öelda, millisel tasemel on ta oskused näiteks Exceli andmebaasiga töötamisel? Mina küll ei oskaks sellist asja hinnata. Siin aitab eelnev testimine või eksamid, kes kuidas seda tahab võtta. Vahel on tulemus karm - teie oskused on 25% - ja ehmatav. Ei maksa karta, mida väiksem number, seda rohkem võib koolitusest kasu olla. Testi mõte pole vaid hinnata. Test annab ülevaate ka erinevatest teemadest ja oskustest teemade kaupa. See võimaldab aga veel täpsemalt õpetatavat plaanida. Ja lõplik kasu koolitusest on kordades suurem.

Igatahes tasub suvele kui kooliajale mõelda loominguliselt ja lähtuda koolituse vajalikkusest. Analüüsida, mis on talvel puudu jäänud ja proovida seda suvega täita.

Autor: Henn Sarv