Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ahnuse ja hirmu vägikaikavedu
Rootsi investorid on paaniliselt Vene fondiosakuid müümas. Ilmselt leidub teisigi müüjaid. Müüakse, kuna Venemaa aktsiaturg on oma päevasiselt tipptasemelt (10. mai, umbes 1800 punkti) kukkunud peaaegu 15%.
Mida Venemaale investeeringutega teha? Oleneb, kui suure osa rahapaigutustest Venemaa risk moodustab ning kui pikaks ajaks raha paigutatakse. Venemaal pole majanduses ega ettevõtetega 12 kuuga ilmselt midagi hullemaks läinud. Venemaa probleem võib tulla kaugemalt. Likviidsuse vähenemise ootuse tõttu on hakatud müüma kõige riskantsemaid/enimtõusnud varasid. Nendeks on toorained ja arenevate turgude aktsiad. Ükski tõus ei kesta igavesti. Võib-olla on tegu korrektsiooniga, võib-olla mitte.
Oletame, et investeerisite Venemaale viie aasta eest. Sellest ajast on Venemaa aktsiaturg tõusnud 712%. See teeb aasta baasil tõusuks 52%. Sellisel juhul tuleks võib-olla kirjeldada "paanikat" ettevaatliku kasumivõtuga.
Kui investeering on 700% plussis, kas tasub riskida, et kaotada näiteks mõne kuuga pool tootlusest? Ühe teise äärmiselt kuuma investeerimispiirkonna Lähis-Ida juhtiv turg Saudi Araabia on kukkunud kolme kuuga 40 protsenti, olles pärast seda viie aasta arvestuses ikka 400% plussis.
Kas on põhjust arvata, et mõni üliedukas turg kasvab näiteks järgmised 10 aastat 50% aastas? Ma arvan, et see on ebarealistlik, kuigi erandeid leidub. Ahneks võib minna, kui aegajalt tuleb küsida: kui palju on palju? Rumeenia aktsiaturg on viie aastaga tõusnud 1160% ehk 66% aastas, Bulgaaria 1120% ehk 65% aastas.