Eesti peab valmistuma majanduslanguseks

Peaminister Andrus Ansip kirjutas 3. mai Äripäevas vajadusest pead tööle panna ja raha just võtmevaldkondadesse investeerida. Ansipil on õigus, et välisraha poolt ülesköetud ja sisetarbimise suurenemise arvel saavutatud majanduskasv pole jätkusuutlik. Samas jätab Ansip märkimata, milliseid kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid on Eestil reaalne maailmaturule pakkuda.

Kui me ei oska oma eesmärki defineerida, siis on raske selles suunas ka liikuda. Doktorikraadiga inimeste laiaulatuslik toomine ettevõtlusesse võib tunduda hea mõte. Kui aga see ettevõte ei tea, mida toota ja kuidas tootmist finantseerida, siis ei pruugi noore teadlase olemasolu olla piisav konkurentsivõime parandamiseks.

Kui me suudame defineerida peaministri mainitud võtmevaldkonnad ja suuname nendesse enamiku teadus- ja arendustegevuseks mõeldud rahadest, siis võtab reaalsete tulemuste saavutamine ikkagi aastaid aega.

Mida teeme senikaua? Kas jätkub meil sisselaenatud võõrvahendeid või peame ajutiselt arendama ka väikese lisandväärtusega eksporti - müüme rohkem toormaterjali ja pakume ennast jätkuvalt odava tööjõu riigina?

Kõrge lisandväärtusega eksportkauba soodustamise kõrval ei tohi unustada tänase majandusarengu riske. Nendeks on ülelaenamine, liigtarbimine, tootlikust arvestades liiga kiire palkade kasv, kinnisvarasektori suunas liigselt kaldu investeerimistegevus, tööjõu vähesus, intressimäärade tõus.

Momendil käib Eestis võidujooks selle nimel, kas me jõuame enne saavutada edasiviiva teadusmahuka ekspordi või jõuab meie majandus allakäiguspiraali langeda.

Mis hakkab aga juhtuma siis, kui teadusmahukaid tooteid ei õnnestu luua või need ei osutu maailmaturul edukaiks? Mida me siis oma riigi majandusega peale hakkame? Mille arvel tõstab erasektor palku ja mille arvel maksavad inimesed tagasi oma eluasemelaene? Mille arvel jätkatakse meeldivaks muutunud tarbimist?

Kas Eestil on olemas alternatiivne ehk nn majandusliku arengu hädastsenaarium juhuks, kui teadusmahuka tootmisega seotud lootused ei täitu? Kui meil seda ei ole, siis tuleks see kiiresti luua. Riski eduka maandamise esmane eeldus on see, et kõiki panuseid ei panda ühele kaardile.

Peaminister ütles, et ettevõtja tahab teenida kasumit ja on nõus raha välja andma konkurentsivõimeliste lahenduste eest. Konkurentsivõimeliselt ei ole võimalik toota ja turustada tooteid, mida me ei suuda määratleda ega defineerida. Lisaks strateegilisele selgusele ootab ettevõtja lahendusi riskide maandamiseks või jagamiseks olukorras, kui tekivad tagasilöögid.

Lahenduse leidmisel tuleb esiteks koondada erinevate poliitiliste jõudude ja institutsioonide teenistuses olevad inimesed, kes on suutelised ja huvitatud meie majanduse sisulise arengu nimel koostööd tegema. Täna me vajame käitumisjuhendit nii selleks olukorraks, kui tekib positiivne teadmistel põhinev majandusareng kui ka juhuks, kui kogeme majanduslikke tagasilööke. Täna kas poliitilistel või igapäevaste tööde tõttu killustunud ajupotentsiaal tuleks lülitada tervikliku taktikalise arengujuhise väljatöötamisse.

Kohe oleks vajalik koguda infot meie tänasest ettevõtlusest. Millised võiksid olla need tooted ja teenused, millest võiks tekkida suure lisandväärtusega ekspordi areng.

Välja tuleb selekteerida teadusmahuka tootmise potentsiaaliga ettevõtted, kuhu investeeritud raha kõige suurema kasvu ja rentaabluse tagaks. Olgu siis tegemist ideedega kosmosetehnoloogia tootmise vallas või hoopis spetsiifiliste intellektuaalsete nišiteenustega.

Autor: Olev Laanjärv