Viljandimaa ettevõtete TOP

Artikkel

- Uudised
- Kristo Kiviorg
- 17. mai 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viljandimaa ettevõtete TOP
Osa Viljandimaal põllumajandustehnikat müüva Flint Kaubandus OÜ käibest tuleb Kirovetsi traktorite müügist.
Möödas on küll ajad, mil põldudel vurasid K-700, kuid Kirovetsi kaubamärk kui selline pole Eestimaalt kusagile kadunud, muutunud on vaid mastaabid.
Raketivedajatega tänapäeval õnneks põldu ei künta.
Flint Kaubandus OÜ juhataja Jaan Sihvi tähelepanekut mööda on viimastel aastatel põllumajandustehnika müük pidevalt kasvanud, oma osa on selles kahtlemata Euroopa Liidu toetusrahadel.
"Eelmisel aastal läks müük küll väga hästi, sel aastal on vaheaasta. Järgmine aasta peaks taas hea tulema, sest uute fondide raharauad saavad jälle avatud. Vastavalt fondirahade rütmile meil siin tõusud ja mõõnad käivadki," selgitas Sihv äri tagamaid.
2007-2013 avanevad põllumeestele fondidest rahad nii väike- kui ka suurtootjatele, sellest johtuvalt ei tohiks firma tulevik tume paista.
Kirovetsi traktorid ise on kokku pandud hoopis Saksamaal. Traktoreid tootva ettevõtte omanikud on aga endistviisi venelased. Sihvi meelest ei jää Kirovets alla lääne traktoritele, vastates kõikidele Euroopa Liidu kehtestatud nõuetele.
Põllumajandustehnika müümisele lisaks tegeleb ettevõte ka põllumasinate remondi ning hooldusega.
Peale Kirovetsi on Flint Kaubandus ka kombaini Don ametlik maaletooja Eestis.
Lisaks eelpool mainitule müüb ettevõte varuosasid atradele, kultivaatoritele; külvikutele müüakse taimekaitsepritse, niidukeid, kaarutajaid, rapsivikateid ning söödatootmise süsteeme.
Praegu töötab firmas üheksa inimest. Tõstatub küsimus, kas sellest müügimahtude kasvades väheks ei jää ning kui raske on ühel Viljandimaa jaekauplejal sobivaid inimesi leida?
"Ega muud üle jää, tuleb lihtsalt üle osta. Palgakulud võivad ikka meeletult tõusta, kui sarnaselt oksjonitega ülepakkumiseks läheb - maksa üle või ole ilma töötajateta," nentis Sihv.
Leviehitus varub rasva halvemateks aegadeks
Kuigi Viljandi firma Leviehitus püstitab hooneid kõikjal Eestis, on magusamad objektid siiski pealinna ümbruses.
Viimase aasta jooksul Leviehitus OÜ käe läbi valminud tuntumaid objekte on Kalev Spa.
Ettevõtte juhataja Indrek Saar nimetab sellele lisaks veel 12 000 m" suuruse Jõhvi kaubanduskeskuse ning Pärnus asuva büroo-kortermaja.
Kas firmal on ka mingit salaplaani, kuidas edukalt majandada?
"Salaplaani ei ole, majandus kasvab, ehitussektor on saanud tiivad. Ainus erinevus meie jaoks sel aastal on võib-olla see, et lisaks ehitusele oleme hakanud rohkem arendustes osalema," seletas Saar telefonitsi.
Pole vale öelda, et ehitusbuum on tublisti ka Leviehituse mainet tõstnud. Kõik tööd on saanud õigeks ajaks valmis. Samuti pole Saare sõnul nemad kokku puutunud olukorraga, kus eelmisel õhtul ehitusmehed veel tööd tegid, järgmisel päeval aga olid juba laevaga Soome läinud.
"Ehituses on head ajad pidevalt halvematega vaheldunud. Nüüd tulebki rasva koguda, et kehvemad perioodid üle elada. Keegi ju tegelikult ei tea, kaua meie majanduses ning ehituses selline tempo kestab. Ühe-kahe aasta pärast võib-olla on seisak," lausus Saar.
Sellest johtuvalt ei plaani firma ka kaadrit suurendada, pigem loodetakse suurendada alltöövõtu osakaalu.
Praegu on firmas hõivatud 80-90 inimest, kellest lõviosa on Viljandi enda inimesed. Vaid kümmekond töötajat on firmas tööl väljastpoolt Viljandit.
Oma inimeste töötamist firmas loebki Saar üheks oluliseks teguriks, miks paljudel ehitajatel pole tekkinud kiusatust kusagil välisriigis oma töömeheoskusi proovile panna.
"Alltöövõtjatesse oleme suhtunud ikka kui koostööpartneritesse, see on jõud, millega oleme üheskoos suutnud ka rasketel aegadel edasi minna. Üksteisemõistmine väljendub ka töötulemustes. Oleme õnnelikud, et meil on hõivatud kvaliteetset tööd tegevad mehed," sõnas Saar.
Varasematel aastatel pole Leviehitus nii kõrgele küündinud. Parim tulemus enne tänavust pärinebki eelmise aasta TOPist, mil oldi kümne parema hulgas.
Hanval Metallil palju tööd
Viljandis baseeruv metallifirma töö vähesuse üle kurta ei saa, oleks vaid piisavalt inimesi, kellele tööd pakkuda, areneks firma senisest veelgi kiiremini.
Hanval Metalli juhataja Meelis Hannuse sõnul tänasel päeval töö vähesuse üle kurta ei saa, pigem on küsimus selles, kuidas edasi minna, sest arengutakistuseks on ametioskustega inimeste puudumine.
"Seni oleme eelistanud konservatiivset poliitikat, suure hurraaga pole investeeringuid teinud. Oleme kasvanud aeglaselt, kuid stabiilselt," lausus Hannus.
Samas on firmal tellimusi praegu piisavalt, kohati Hannuse sõnul isegi nii palju, et vaevalt suudetakse nõudlust täita. Just personalinappus ongi peamiseks ettevõtte laienemise takistuseks.
Suurem osa Hanval Metalli toodangust läheb Soome hüdraulikatööstusele: filtreerimis- ja hüdraulikaseadmetele. Ettevõtte valmistatud detaile kasutavad aga ka kliendid Rootsist. Lisaks valmistab ettevõte ka kõikvõimalikke detaile muudele masinatööstuse harudele. Eesti üheks olulisemaks kliendiks on firmal Palmse Mehhaanikakoda. Töödeldavat metalli on erinevat liiki, alates alumiiniumist ning lõpetades roostevaba terasega.
Oma osa metallifirma arengus on olnud ka Aasia piirkonna kiirel majanduskasvul, mis on terasehinnad lakke viinud.
Lähima aja plaanidesse mahub lisapersonali koolitamine ning tootmis- ja loaruumide laiendustega alustamine. Hetkel paiknetakse kokku 732 ruutmeetril.
Viimane kord, kui ettevõtte laienes, oli 2002. aastal, mil võeti juurde uusi töötajaid. Täna takistab ettevõtte laienemist sobivate inimeste puudumine. Hannuse sõnul ei räägita enam sellest, et pole leida vastava kvalifikatsiooniga inimest, küsimus on selles, et üldse kedagi leida. Seetõttu ei julgegi firma lähitulevikuks väga lennukaid plaane teha. Lähipiirkonnas valmistatakse Hannuse sõnul ette ainult keevitajaid.
Varematel aastatel pole Hanval Metall erinevates TOPides kõrgeid kohti saavutanud, senine parim tulemus pärineb 2002. aastast, mil firma oli Viljandimaa parimate ettevõtete rivistuses 18. kohal.
Halb infrastruktuur takistab gaselli hüpet
Erinevalt paljudest teistest maakondadest iseloomustab Viljandimaa kiiresti arenevaid ettevõtteid lai tegevusvaldkond.
Gasellide edetabeli esisajast leiame kolm firmat, tootmisettevõtte Sellendor OÜ, Meieri Transport ASi ning formaalselt Viljandis baseeruva, kuid vormiliselt Põlvamaal tegutseva ASi Ekseko tütarfirma Põlva Peekoni.
Viimane võitis eelmisel aastal ka Põlvamaa TOPi.
Kiiresti arenevate ettevõtete hulgas on nii jaekaubandus-, ehitus-, transpordiettevõtteid kui ka tekstiili- ning mööblitootmisega tegelevaid firmasid.
Lisaks Põlva Peekonile on tugevalt esindatud teisigi loomakasvatuse põllumajandussektoris tegutsevaid firmasid.
Mööbli detailide tootmisega tegeleva Rootsi Mööbli juhatuse liikme Andrus Soosaare arvates on ettevõtetele Viljandi ümbruses järjest enam muret tekitamas kohalike teede halb olukord.
Möödunud kevadel oleks asi päädinud peaaegu sellega, et ettevõte oleks kuuks ajaks pidanud seisma jääma. Õnneks seda ei juhtunud.
"Senimaani on infrastruktuuri kui ettevõtete võimalikku arengule kaasaaitajat või takistajat alahinnatud. Aastate jooksul on teed ümbruskonnas järjest viletsamaks muutunud," edastas Soosaar oma mure.
"Eriti hull on olukord kevadeti, kui lumi sulab. Nüüd on jõutud sinnamaani, kus see firma arengut pidurdama võib hakata," lisas ta.
Peale halva teedevõrgu pole Soosaarel midagi ette heita, ettevõtjat soosiv maksusüsteem ning kohaliku omavalitsuse soov säilitada soodne ettevõtluskliima on Soosaare sõnul kiiduväärt.
Kokku tegutseb maakonnas viisteist gaselli, selle tulemusega jääb maakond üldarvestuses keskmike hulka. Enamasti sõltub gasellide arvukus maakonna suurusest, kuid on ka erandeid.
Küsitlus: Millised on teie maakonna ettevõtlust soodustavad tegurid?
Vilmix AS
Toimuvad ettevõtjate ümarlauad, hea kontakt linnavalitsusega.
Sveba-Dahlen OÜ
Keeruline! Linn on väike, distantsid lühikesed, see suurendab paindlikkust. Maalt käivate töötajate suur arv. Maamehed on palju püsivamad ja lojaalsemad töötajad. Linn ei sega millegagi. Head kommunikatsioonid.
Eesti Hööveliist OÜ
Ei näe mingeid soodustavaid tegureid. Piduriks on tööjõu puudus, mis sunnib üha enam investeerima mehaniseerimisse ja automatiseerimisse. Kaudselt on tööjõu probleem ettevõtte tehnilist arengut soodustav tegur.
Silindia OÜ
Ettevõtlust soodustavaks teguriks on kindlasti maakonna keskne asukoht, mis võimaldab ettevõtlust laiendada üle riigi. Oluliselt on suurenenud juriidiliste ja füüsiliste isikute maksevõime.
Viljandi Veevärk AS
Kõigile kättesaadav puhas joogivesi on tõstnud linna mainet.
Eelmisel aastal oli Viljandimaa TOPis teistest mäekõrguselt üle seakasvatusega tegelev Ekseko AS. Ettevõtte 60 miljoni krooni suurene kasum 2004. aastal oli järgnevates neli korda kõrgem.
Ekseko põhikliendiks on Rakvere Lihakombinaat, kes 90% ulatuses kasutab Ekseko sealihatoorainet.
Eelmisel aastal seadis firma eesmärgiks 2007. aastaks rajada kõrgtasemel aretusfarmi, millega loodetakse karja kvaliteeti veelgi tõsta.
Teisel kohal asus 2001. aastal asutatud ning mööbli detaile tootev firma AS Rootsi Mööbel, kelle toodang rändab eranditult kõik piiri taha.
Ettevõtte üheks oluliseks kliendiks on Rootsi firma Hästens AB, maailma tippklassi mööblit tootev firma, mille hinnad on orienteerivalt 250 000 krooni.
Kokku on Rootsi Mööbli tootenimistus sadakond toodet, nädalas tegeletakse korraga 50 detaili tootmisega, kirjutas Äripäev aasta tagasi.
Eesti Höövelliist OÜ platseerus kolmandale kohale. Enamik firma toodangust liigub piiri taha, kuid 35%, mis Eestisse jääb, moodustab ometi ligi 90% Eesti puitliistuturust. Kokku toodab firma 1300 km liiste kuus.
Ettevõtte juhataja Andres Rooksi sõnul mõjutas ettevõtte käekäiku eriti positiivselt liitumine Euroopa Liiduga, mis aitas veelgi kasvatada tarnekindlust ning operatiivsust tarnetel.
Kuigi firma juhtfiguurid tunnistasid toona, et firmal on lagi käes, olid uued investeerimisprojektid juba valmis.
Ettevõte on 75 töötajaga suuruselt teine firma Suure-Jaanis.
Äripäeva eelmise aasta erilehes iseloomustas Sakala toimetaja maakonda kui lihtsate tööde kanti, kus perepea leiab tööd Tallinnas. Naine aga kasvatab Viljandis lapsi ning tegeleb lihtsamate töödega.
Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.
2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.
Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.
Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.
Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.
Hetkel kuum