Da Vinci kood jõuab ekraanile

Mikk Jürjens 19. mai 2006, 00:00

Lisaks Coca-Cola Plazale hakkab linateos tänasest jooksma ka Tartu "Ekraanis" ja Narva verivärskes "Astris". Filmist tõotab tulla publikumagnet nii Eestis kui mujal maailmas, arvestades kõmu Dan Browni samanimelise romaani ümber viimastel aegadel. "Da Vinci koodi" on tänaseks müüdud ligi 40 miljonit eksemplari ja seda on tõlgitud enam kui 40 keelde. Ka Eestis on teos tohutu populaarsuse kogunud ning seetõttu on kinodesse lähimatel kuudel oodata rohkelt huvilisi.

Alles 2003. aastal avalikkuse ette tulnud romaan leidis kiiresti koha lähiajaloo tähtsamate kirjandusteoste hulgas, suutes osavalt luua intriige kristluse ja meie praeguse maailmapildi alustalade ümber. Selle aasta veebruaris kaebasid 1982. aastal ilmunud raamatu "The Holy Blood And The Holy Grail" ("Püha veri ja püha Graal") autorid Michael Baigent ja Richard Leigh Browni kohtusse, väites, et Brown on kopeerinud nende raamatu keskseid teemasid ja varastanud ideid. Londoni kõrgem kohus mõistis Browni aprillikuus aga õigeks.

Ilukirjandusliku poole pealt ei pea kriitikud siiani Browni teosest lugu, kuid filmistsenaariumi aluseks on "Da Vinci kood" justkui loodud ning tänu nimekatele filmitegijatele on ootused tõusnud väga kõrgele.

Juba 2003. aasta juunis ostis Columbia Pictures kuue miljoni dollari eest Browni bestselleri kasutusõigused ning palkas etteotsa "Piinatud geeniuse" ("A Beautiful Mind") režissööri Ron Howardi, produtsendi Brian Glazeri ja stsenaristi Akiva Goldsmani.

Mõne kuu möödudes hakkasid selguma ka linateose osatäitjad, kelleks osutusid Tom Hanks, kes on varem Howardiga koostööd teinud filmis "Apollo 13", Jean Reno, kes kehastab prantslasest politseinikku Bezu Fache'i, ning andeka krüptoloogi Sophie Neveu' rolli sai endale Audrey Tautou, keda eestlased mäletavad armsa Amelie'na samanimelisest filmist mõne aasta tagant. Teistes osades on Hollywoodi tippnäitlejad Ian McKellen, Alfred Molina ja paljud teised.

Filmi eelloole lisab omajagu juurde tõsiasi, et suurem osa raamatus mainitud paikadest on näha ka kinoekraanil. Avastseen Louvre'is filmiti sealsamas sarnaselt paljude teiste stseenidega, mistarvis võttemeeskond palju reisima pidi. Filmimas käidi näiteks Ch?teau de Villette'is ehk Le Petit Versailles'is ja 15. sajandil ehitatud Šotimaa kirikus Rosslynis, mida tänaseni seostatakse tihedalt Püha Graaliga - teema, mida Brown raamatus läbivalt puudutab. Samas ei lubatud Howardil teose "teoloogilise kõlbmatuse" tõttu Westminster Abbey's filmida ning vastavad võtted viidi läbi Lincolni katedraalis Ida-Inglismaal.

Howardi linateos, mis avas kolmapäeval Cannes'i filmifestivali, algab salapärase mõrvajuhtumiga Louvre'is, kus muuseumi kuraator on mõrvatud ning tema surnukeha lähedalt leitakse kummaline šiffer. Ameeriklasest professor ja sümboolikauurija Robert Langdon (Hanks) ning krüptoloog Sophie Neveu avastavad terve hulga Leonardo da Vinci taiestesse peidetud saladuse võtmeid - kõigi pilkudele nähtavaid vihjeid, mis maalikunstniku poolt leidlikult maskeeritud.

Ühel hetkel avastab Langdon, et kuraator oli seotud salapärase Siioni Prioraadiga, ning ta tõmmatakse sündmusteahelasse, mille taga näib seisvat salajane usuorganisatsioon, mis kaitseb iga hinna eest saladust, mille avalikustamine pööraks pea peale 2000 aastat püsinud dogma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:39
    Otsi:

    Ava täpsem otsing