Metsaomanikul on kasulikum metsatööteenus sisse osta

Erametsaomanikul, kes oma metsas ehk vaid kümne aasta jooksul korra raiet teeb, ei ole mõttekas endale ise mitu miljonit krooni maksvat langetustraktorit osta, vaid tellida metsalõikusteenus ja väljavedu neile töödele spetsialiseerunud firmadest. Sellise teenustöö hind sõltub eelkõige raiemahust, langi suurusest ja teekonna pikkusest, kuhu metsamasin tuleb transportida.

Tavaliselt teeb firma metsaomanikule pakkumise, milles on arvestatud nii tehnika kohalevedu, langetamist kui ka puidu väljavedamist ning see väljendub langetustraktori töö hinnas tihumeetri kohta. Üldjuhul jääb metsalangetamise maksumus vahemikku 80-100 kr/tm, koos transpordiga võib see küündida kuni 200 kr/tm.

Seega kehtib näiteks kasvava metsa müügi korral koos ülestöötamisteenuse tellimisega hinna arvestamisel valem, kus puidu müügihinnast arvestatakse maha raie- ja veokulud. Ülejäägi saab omanik tuluna kätte, kusjuures ka tulumaksu tuleb tal maksta just sellelt kättesaadud summalt.

Eesti ühe suurema metsa ülestöötamisfirma Lemeksi tütarettevõtte ASi A&P Mets juhataja Ants Aidla märgib, et teenuse tellimises mingit keerukat bürokraatiat ei rakendata.

"Üldjuhul me kliendilt mingeid raieõigust tõendavaid dokumente ega muid pabereid ei nõua." Samas on A&P Metsal olemas ligipääs kinnistusregistri andmebaasile ja vähimagi kahtluse korral küsitakse kõik asjaolud üle ka kohalikust maakonna keskkonnateenistusest.

ASi Stora Enso Mets metsandusjuht Indrek Tust kinnitab, et ettevõte osutab metsa ülestöötamise kompleksteenust (lõikamine+väljavedu). Stora Enso ostab omanikult kas kasvava metsa või teatud puidusortimendi. Ent mõlemal juhul nõuab ettevõte töövõtukokkulepet sõlmides omanikult omandiõigust tõendavaid dokumente, kehtivat metsateatist ja keskkonnateenistuse raieluba.

"Probleeme tekitab näiteks kaasomand, kui ühel metsamaatükil on kaks või rohkem omanikku," märgib Tust. "Sellisel juhul on kindlasti tarvis kaasomanike volikirju või siis nende kohalolekut kokkuleppe vormistamise juures." Ka Stora Ensol on juurdepääs kinnisturegistrile, mis on küll tasuline, ent Tusti kinnitusel firmale kokkuvõttes ikkagi odavam, kui hiljem probleeme lahendada. Metsa ülestöötamisteenuse tähtajad algavad Stora Ensol kuust ajast.

"Eks metsamees planeerib oma töid ikka pikema aja peale ette ning annab loodetavasti ka tellimuse sisse varakult, sest mina ei julge küll lubada, et jõuame täna tellitud töid tegema varem kui kuu aja pärast," selgitab Tust.

Erametsa Majandamise Ühistu juhataja Toomas Krevald märgib, et eraomanike seas on levinuim ja tema kinnitusel ka omanikule kõige kasulikum raietöö korraldamine nii, et puiduostja on samas ka metsa ülestöötaja, sest siis teab ülestöötaja kindlalt, millist sortimenti metsas teha, et tulu oleks võimalikult suur. "Tegemist on siis sisuliselt kasvava metsa müügiga, kusjuures ostja arvutab juba puiduhinnast maha raietööks ja veoks tehtud kulu," selgitab Krevald. "Metsaomanikul jääb sellisel moel ära hulk tülikat asjaajamist, samuti ei pea ta maksma tulumaksu mitte müüdava palgi pealt, vaid kasvava metsa müügitehingu pealt, mis tuleb kindlasti soodsam."

Kuigi omal ajal oli metsaühistute moodustamise üheks eesmärgiks nendesse koondunud erametsaomanike ühisel jõul ka metsatehnika soetamine, pole Eestis ükski ühistu veel metsalangetustraktoreid või palgi väljaveoks spetstehnikat ostnud.

"Ühistud ei ole paraku nii tugevaks saanud, kui alguses lootsime," nendib Erametsa Majandamise Ühistu esimees Toomas Krevald. Aga omanikul on ühistu liikmena lihtsam asju ajada, sest näiteks metsa ülestöötamise korraldamise võtab ühistu enda peale, lisab ta.

Ka Hiiumaa Metsaseltsi juht Aira Toss möönab, et metsaühistud on turumajanduse tingimustes eraettevõtetega konkureerides lootusetus seisus, sellepärast pole suudetud ka endale metsatehnikat soetada.

"Pealegi, eks see kamba peale ostetud masin tikub ka tavalisest kiiremini lagunema. Asjal peab ikka üks ja ainus peremees olema," tõdeb ta. "Kuigi selline mõte iseenesest oli muidugi suurepärane."