Põlevkiviõli hind tõusis rekordtasemele

Mullu septembris toimunud oksjonil tõusis õli keskmine hind 3603 kroonini.

"Oksjoni tulemused tähendavad seda, et põlevkiviõli kasutavates katlamajades tõuseb väljastatava soojuse hind ligi kolmandiku võrra," ütles Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Tiit Rahkema. Tema sõnul osales oksjonil edutult küll üks soojatootja, kuid ülejäänud ei võtnud seekord pakkumisest osa, sest juba eelmine kord oli selge, et oksjon on farss.

Kui raske kütteõli maailmaturuhind on 3750 krooni tonni kohta, miks siis põlevkiviõli hind nii palju kõrgem on, imestas Rahkema, kelle sõnul ei ole põlevkivi kui tooraine hind tõusnud.

"Eks ootame huviga, kuidas seekordset hinnatõusu põhjendatakse, eelmine kord põhjendati hinnatõusuga maailmaturul," lisas ta.

Enampakkumisel edukalt osalenud OÜ Select Oil NV juhatuse liige Toomas Hurt tunnistas, et rebimine firmade vahel oli tihe. "Hetkeseisuga võttes sai õli hind küll natuke kõrge, kuid ka naftahinnad on pigem tõusuteel," lisas ta.

"Oksjon täitis oma ülesande, sest müüsime kogu õlikoguse," ütles ASi Narva Elektrijaamad juhataja Ilmar Petersen. Tema sõnul sõlmitakse müügilepingud nädala jooksul ning pannakse paika tarnegraafik.

"Ei tasu alahinnata oksjonil osalenud firmade professionaalsust," sõnas Petersen, kui palusin hinnata, kas õli hind kujunes liiga kõrgeks, võrreldes raske kütteõli hinnaga maailmaturul. Uus põlevkiviõli oksjon peaks tulema sügisel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri majandusnõunik Heido Vitsur oli reedel helistamise hetkel just saabunud Iirimaalt ning seetõttu ei olnud veel oksjonitulemustega kursis, kuid müügihinda kuuldes ütles, et see oli ennustatav. Tema sõnul oli põlevkiviõli tootmine varem riigi poolt subsideeritud, kuid viimased kolm aastat, Iraagi sõjast alates, on kütuste hinnad nii palju tõusnud, et sellest on saanud kasumlik äri.

"Soojahinna tõusu vastu head lahendust pole, peame mõne nädala jooksul otsustama, kuidas edasi," rääkis Vitsur.