Töökuulutuses tehtud pakkumine on siduv

Töökuulutuses toodud tingimuste näol on tegemist võlaõigusliku pakkumusega läbirääkimiste alustamiseks. Pakkumisest peab kinni hoidma, muidu on tegu valepakkumisega, rääkis Tartu Ülikooli töö- ja eraõiguse dotsent Gaabriel Tavits.

Kui tööandja kuulutas välja ühed tingimused, aga tegelikult värbas inimesi teistel kriteeriumidel, siis võib tekkida diskrimineerimisvaidlus.

"Pakkumisest taganemine ei ole tulevase tööandja poolt kõige viisakam käitumine," märkis Tavits.

Tavitsi sõnul ei tohi poole töökonkursi pealt tingimusi muuta, siis peab kuulutama välja täiesti uue konkursi.

Oluline on vältida töökuulutuses diskrimineerivaid nõudeid - vanus, sugu, rahvus. Töökuulutuses peaks olema eelkõige objektiivsed kriteeriumid, mis on seotud konkreetse töö tegemisega.

Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve sõnul tulenevad pikad ja detailsed töökuulutused Euroopa Kohtu lahendist, mis ütleb, et kõike, mida te töötajalt töös nõuate, peate te enne teatama avalikult.

"Keelenõue on põhjendatud siis, kui see on oluline kutsenõue, mis tuleneb kutsetegevuse laadist või iseloomust. Vastasel juhul on tegu ebavõrdse kohtlemisega ja see on keelatud," selgitas Raidve.

Tööandja peab suutma kõiki nõudeid objektiivselt põhjendada. Kui on tõesti vaja naist balletitruppi, siis pole probleem see ka otsesõnu välja öelda. Vaidlus tekib siis, kui nõuded ei ole esitatud mitte tööalastest kriteeriumidest, vaid muudest aspektides lähtuvalt, selgitas Tavits.

"Ma ei mõtle võlaõigusliku pakkumise peale töökuulutust koostades, kuid ma mõtlen tõsiselt kõiki neid asju, mis ma kirja panen," ütles Galvexi personalijuht Moonika Lamp. Galvex toob oma kuulutustes ära ka palganumbri, millest allapoole edasistel kõnelustel ei minda, samuti on laotöötajate kuulutuses vanusepiirang alates 18. eluaastast.

"Palga näitamine tuleb kasuks, see annab inimesele adekvaatsema ettekujutuse tööst," rääkis Lamp. "Vanusepiirangu tingib vahetustega ja öötöö, kus alaealist ei saa rakendada."

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaise Raili Karjase sõnul ei ole Eestis taolisi vaidlusi töökuulutuses lubatu ja töölepingus sätestatu lahknevuse kohta olnud.

Küll aga on olnud vaidlus ebaselgelt sätestatud töölepingu tingimuste üle, mis erinesid konkursitingimustest ja polnud selge, mida tegelikult rakendatakse, selgitas Karjane.

"Olukorras, kus töötaja on tööle võetud, ta on kirjutanud alla lepingule, ei saa ta enam nõuda konkursitingimuste järgimist, sest pooled võisid ju hiljem töölepingus teisiti kokku leppida ja tööleping on kahepoolne kokkulepe," rääkis Raili Karjane.

Vaidlus tuleb aga siis, kui töötaja lubatakse enne lepingu sõlmimist tööle. Kui siis pakutakse tööle asunud töötajale lepingut, mille tingimused erinevad töökuulutuses lubatust, tekib vaidlus. "Inimesel on õigus nõuda lubatud tingimuste täitmist," sõnas Karjane.

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaise Raili Karjase sõnul annab Euroopa Kohtu lahend õiguse nõuda töölepingusse samu tingimusi, mis olid lubatud töökuulutuses. Seega pole otstarbekas töökuulutuses väga suure suuga lubadusi jagada. Kui kuulutuses on kirjas, et keevitaja saab palka 10 000 krooni, siis tal on õigus seda saada, kuigi pooled võivad töölepingus leppida kokku ka väiksemas summas. Kui aga keevitaja on tööle asunud, on tal õigus nõuda lubatud palka ja mitte nõustuda hiljem muudetud tingimustega, ütles Karjane. Töösuhte tekkimise eelses faasis tekkinud vaidluste korral saab kaevata kohtusse, töövaidluskomisjon lahendab töösuhte vaidlusi.