Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maagilised võimed tungivad massidesse
Võiks väita, et fotoaparaat on kõigest vahend hetkel nähtava jäädvustamiseks kahemõõtmelisel kujul, sel juhul digitaalne fotograafia kindlasti võidab tavalist. Efektiivsus ja väheste kasutaja algteadmiste eeldus on tänapäeval eduka tehnoloogia märksõnad.
Väheste teadmiste eeldus võimaldab kõigil kasutada digitaalfotograafia hüvesid. Teadmata midagi keemiast, optikast või tehnikast saab kerge päästikuvajutuse ja automaatrežiimiga pildi tehtud pea iga kasutaja. Kõige värskemad põlvkonnad võivad olla üllatunud vanu fotoalbumeid vaadates, et hetk püüti kunagi filmile, mitte aparaadi mälukaarti, kuid ka siin kehtib tõde - kes elab minevikuta, elab ka tulevikuta.
Kindlasti on digitaaltehnoloogial eelis dokumenteeriva foto puhul. Kunstilise pildi puhul sõltub autori mõttelaad siiski ka kasutatavast meetodist endast ning kuidas siis mõista vanu fotosid, kui puudub sarnane kogemus? Näib, et koos meetodiga asendub ka mõttelaad ning kui muutus tõstab küll kunsti hulka, võib mõju kvaliteedile olla vastupidine.
"Kas film ongi surnud?" küsib midagi minus, kuid võib-olla sarnaneb see mõte käsikirja taganutmisega tekstiredaktorite ja printerite võidumarsi ajal.