Väheke edevust sunnib fotokonkursile

Loodusfotograaf Aivar Pihelgas on olnud fotokonkurssidel edukas. Siiani suurimaks auhinnaks on Rapla Ühisgümnaasiumi direktorina töötav Pihelgas saanud reisi Aafrikasse.

Fotokonkurssidel ei osale ta valimatult. "Valin konkursi ikka selle järgi, milles ma kõige tugevam olen," selgitab Pihelgas. Ka auhinnad meelitavad osalema, kuid see pole põhiline põhjus. Vaieldamatult annavad fotokonkursid võimaluse enda töid teistega võrrelda ning oma pilte analüüsida.

Pihelgase sõnul aitab see oma töid teiste seas positsioneerida ning analüüsida oma pilte läbi teiste tööde. "Muidugi saadetakse konkursile oma parimad fotod, kuid alati ei pruugi need fotod esikohti saavutada," ütleb Pihelgas. Pilte saates tasuks pöörata tähelepanu sellele, kuidas teised inimesed neid näha võivad. Tihtilugu saadavad inimesed konkursile fotod, mis seonduvad neile teatud emotsioonidega, kuid võõrale vaatajale foto neid edasi ei anna. Samas ei pruugi konkreetne žürii pildi eripära märgata, siis võib sellesama foto saata järgmisele sobivale konkursile. "Tehniliselt ja kompositsioonilt väga nõrga fotoga pole midagi teha," möönab Pihelgas siiski.

Põhjus, miks osaleda fotokonkursil, võib olla ka soov oma pilte teistele näidata. Sellega nõustub nii Pihelgas kui ka hobifotograaf, igapäevaselt taksojuhi ametit pidav Raimond Raadik, kes saadab omatehtud fotosid internetist juhuslikult leitud fotokonkurssidele. Enamasti saadab ta juba varem tehtud pildid, sest spetsiaalselt temaatilise pildi tegemine ei pruugi alati õnnestuda. Professionaalse fotograafi pojana on ta selle alaga seotud olnud terve elu. Raadik leiab, et auhinnad on küll olulised, kuid tähtsam on tunnustus ja hea sõna.

Konkursil osalejaid meelitab ka loosimine. Näiteks saab parima foto autor auhinna, kuid ülejäänute vahel loositakse välja mõni väiksem auhind või meene. Raadiku sõnul on see vähem kogenud fotohuvilistele põnev, sest ka kehvema foto puhul võib naeratada loosiõnn. Autori äramärkimiseks piisab väiksematestki auhindadest. Raadik meenutab korda, kus tema foto esikohta ei saavutanud, kuid ta sai tunnustuseks kaks teatripiletit.

"Eestlased on sellisteks fotokonkurssideks piisavalt edevad. Osaliselt võib põhjust otsida ka digiajastust, kus pea igaühel on fotokas taskus," kommenteerib Raadik.

Suuri auhindu pole tal õnnestunud saada, seevastu tema poega autasustati ühel fotokonkursil 20 000 krooni maksva digikaameraga.

ASi Leibur tegevjuhi Ants Promanni fotoharrastus on piirdunud eelkõige oma rõõmuks pildistamisega. Internetti teistele vaatamiseks ega konkurssidele pole ta oma teoseid saatnud. "Mul pole isegi sellist mõtet olnud. Pildistan iseenda jaoks," ütleb Promann.

Kuigi ta ise oma fotosid konkurssidele ei saada, meeldib talle teiste pilte vaadata. Eelkõige paeluvad fotoraamatud. "Teiste pilte vaadates tekivad oma mõtted ja näed teise autori nägemust läbi tema objektiivi," lisab Promann.

Morgan Foto tegevdirektori Tiina Võsumägi sõnul on fotode tase viimaste aastatega märgatavalt tõusnud.

Kui veel kolm aastat tagasi polnuks aastanäitusele konkurssidelt saata peaaegu ühtegi pilti, siis nüüd neid on küllalt. "Kuigi meil pole suuri auhindu välja pandud, jätkub osalejaid küllaga, sest oma loomingu teistega jagamine on lõbus," seletab Võsumägi.

Tehnilised oskused on tublisti arenenud ning tõeliste hobifotograafide seas on märgata nii-öelda koorekihti, kel mahti töö kõrvalt aktiivselt pildistada.

"Tähtsustame kindlasti ka fotode tehnilist külge, vaid heast ideest ei piisa," ütleb EestiFoto fotograaf Kaupo Kikkas.

Suured auhinnad küll motiveerivad fotograafiahuvilisi konkurssidel osalema, kuid enamasti on tegu üksteiselt mõõduvõtmisega, mängu tulevad ka väike hasart ja enese väljendamine. "Paraku leidub kommertsmaiguga fotokonkursse üpris palju, mis on kurb," nendib ta.

Morgan Fotol käib pidevalt mitmesuguseid konkursse, millel ei ole grandioosseid auhindu. Suurim neist on loodusfoto konkurss. Konkurssidelt välja valitud parimate fotode autoritel on võimalus kord aastas oma töö näitusele välja panna. Morgan Foto kodulehele saab konkursitöid üles laadida anonüümselt. Kui foto osutub parimaks, siis näitusele lähevad vaid need, mille autor on tuvastatav.

EestiFoto korraldab fotokonkursse pidevalt, pea aastaringselt on käimas vähemalt üks konkurss. Suvi on rahulikum, kuid sügisest algab jälle hooaeg. Kikkase sõnul tuleb konkursile osalejaid, kui konkurssi on reklaamitud. See aga ei tähenda fotode kvaliteedi tõusu. Mõnele konkursile laekub sadu pilte, millest on raske valida näiteks 30 paremat. Teinekord aga laekubki vaid 30, millest kõik on head nii ideelt kui ka teostuselt.