Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Selveri ketist on saanud Tallinna Kaubamaja kasvuvedur
"Selveri keti laienemine on osutunud õigeks otsuseks," lausus juhatuse esimees Raul Puusepp.
Esimeses kvartalis teenis Tallinna Kaubamaja kontsern 29,8 miljonit krooni kasumit, sellest 15,5 miljonit andsid Selverid. "Need poed, mis juba enne töötasid, kasvasid korralikult, ja uued poed läksid ka hästi käima," kommenteeris Puusepp. Eelmisel aastal avatud üheksast Selverist neli töötas varem muu kaubamärgi all, ülejäänud olid uued poed.
Samas jõudis üle pika aja esimeses kvartalis kasumisse ka kaubamajade sektor. "Alates 2000. aastast on praegu esimene kord, kui kaubamajad on esimeses kvartalis kasumis," tähendas Puusepp. Muidu on olnud tavapärane, et kaubamajad toodavad esimeses kvartalis miinust, sest esimene kvartal on jaekaubanduses kaubamajade sektoris kasumlikkuse poolest nõrk.
Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kuuga, kui kaubamaja osa lõpetas 4 miljoni kroonise kahjumiga, on nüüd 1,6 miljoni kroonine kasum.
Kogu kontserni esimese kvartali käive kasvas 61%, 869 miljoni kroonini. Firma kinnitusel on jaekaubandusturu kasvule kaasa aidanud elanikkonna ostujõu suurenemine, samuti laenuintresside madal tase ning töötuse vähenemine. Kahe aasta jooksul on Tallinna Kaubamajal plaanis avada kümme uut Selverit.
Juuni keskel viib Tallinna Kaubamaja läbi fondiemissiooni, mille käigus jaotatakse aktsionäridele iga aktsia kohta viis uut aktsiat. "See loob veel paremad alused firma arenguks, täiendava raha kaasamiseks ja tõstab usaldusväärsust," selgitas Raul Puusepp. Väiksem aktsia hind aitab tema sõnul elavdada aktsiaga kauplemist.
Üldise nõrkuse taustal reageeris Tallinna Kaubamaja aktsia tulemustele 0,42% tõusuga, aktsia hind sulgus 298,54 kroonil.
LHV analüütik Mattias Wallander leidis, et aktsia oleks positiivsema fooni korral võinud rohkem tõusta.
"Tulemused olid ootustest paremad ja arvan, et turuosalised olid positiivselt üllatunud," lausus ta. "Kuid praeguses negatiivses meeleolus ei sõltu aktsia liikumine ainult tulemustest, vaid suuna määrab pigem turu üldine meelestatus. Usun, et normaalses turuolukorras oleks aktsia rohkem tõusnud. Siiski võib öelda, et lõpetades päeva plussis, kui turg langes 1,4%, ei ole halb tulemus," leidis Wallander.
Autor: Lauri Matsulevitsh