Tallinna Vesi lüpsab Tallinna, linn kodanikke

Kirjutasime eile pealinna veefirma ASi Tallinna Vesi kõigi aegade suurimast dividendidesajust - eelmise aasta kasumist makstakse omanikele välja 157 miljonit krooni.

Äripäeva meelest on AS Tallinna Vesi väga hästi lüpsnud Tallinna linna.

Tallinnas käib nagu pidev lüpsivõistlus: milline suurfirma suudab linnavõimu tugevamini oma lõa otsa siduda. Soodsaid lepinguid sajab nii ehitus- kui ka kinnisvarafirmadele. Kuid nii hästi, kui Tallinna Vesi on osanud linnajuhid ümber oma sõrme keerata, pole see õnnestunud isegi Merkol mitte. Tallinna Vee 2001. aasta sügisel 1,33 miljardi eest erastanud International Water UU on oma investeeringu tasa teeninud.

Tallinna Vee omanikud on ettevõttest dividendidena välja võtnud üle poole miljardi krooni. Toimetuse meelest ei teeks seda ükski normaalne ettevõtja, kes teab, et tema investeeringutevajadus on mitu miljardit. Mõni aasta tagasi arvestas tollane Tallinna Vesi investeeringuvajaduseks 2,6 miljardit krooni. Seda peeti piisavaks, et viie aasta pärast poleks Tallinnas enam ühtki kuivkäimlat ega veeta elamut. Loobuti ettevõttest dividendide võtmisest, et jääks rohkem raha investeeringuiks. Kuigi, jah, enne seda tõstis ettevõte linna loal investeeringute ettekäändel pidevalt hinda ja teenis superkasumeid, olles aastal 1996 ka Eesti edukaim ettevõte. Erakordne sündmus, kui arvestada, et tegu oli monopoolses seisus munitsipaalettevõttega.

Tallinna Vee erastamise eel kasvatati aktsiate emiteerimisega veefirma omakapitali miljardi kroonini, et ettevõte oleks investoritele atraktiivsem. Saadava rahaga taheti kustutada ettevõtte laene ja investeerida. Seetõttu pole vaja lähitulevikus vee hinda tõsta, kinnitas tollane Tallinna Vee nõukogu esimees ja abilinnapea Ants Leemets.

Pärast ettevõtte enamusosaluse müüki vähendasid uued omanikud ettevõtte omakapitali ligi miljardi krooni võrra. Sisuliselt erastas välisinvestor ettevõtte Tallinna Vesi rahaga. See-eest pidanuks veetootmine muutuma efektiivsemaks ning võtma vee hinna tõstmiselt argumendi.

Tegelikult on vesi kallinenud viimase viie aastaga poole võrra. Linn muutis küll erastamislepinguid, kuid vee hind jäi seotuks tarbijahinnaindeksiga. Ja vesi kallineb automaatselt edasi, ehkki hinnatõstmiseks põhjust pole.

Tallinna Vee aktsionärid muidugi rõõmustavad dividendide üle. Ka Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli väljendas oma rahulolu dividendidega. Samas jättis Mutli mainimata, et linn maksab tänavu ligi 60 miljonit ettevõttele tagasi - kompensatsiooniks sademeveetorustike ning varemasustatud piirkondadesse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise eest. Niimoodi igal aastal - see kohustus on linna kanda.

Tallinna linna ja veefirma vahel 2001 sõlmitud teenusteleping nägi ette kogu linna kanaliseerimise aastaks 2006. Täna on küll pealinna vesi puhtaim Eestis ning Tallinna Vee teeninduskultuur uuringute järgi kõrgelt hinnatud, aga poolel Nõmmel, vähem kui poolel Pirital ja Kristiinel ning enamikul Haaberstist pole kanalisatsiooni ikka, uus tähtaeg on 2010.

Pealinn on unustanud, et kõigepealt on ta oma kodanike teenindaja, alles siis investor. Aga selleski on tal nihu läinud - Tallinn on osutunud vaid järjekordse firma lüpsilehmaks.

Autor: ÄP