Töötajate põud kergitas palkasid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Andrus Treibergi sõnul tulenes keskmise brutopalga kiire kasv soodsate majandusarengute jätkumisest, mille tulemusena on paranenud ettevõtete müüginäitajad ning kasumlikkus. Lisaks on kvalifitseeritud tööjõu nappuse tõttu mitmel tegevusalal järjest tugevnenud surve palkade tõstmiseks.

"On toimunud viimase kaheksa aasta kiireim palgatõus ning oma osa andis sellesse alampalga ligi 12protsendine tõus," sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis.

"Töötlevas tööstuses, mis tegevusalade kokkuvõttes on suurima hõivega, on palgad kasvanud riigi keskmisest kiiremini juba viis järjestikust kvartalit. Peamiseks palgakasvu vedajaks võib pidada majanduse kiirest kasvust tingitud rekordiliselt madalat tööpuudust ehk teisisõnu: tööjõupuudust," lisas Kriis.

Ehitusettevõtjate liidu tegevjuhi Tarmo Lige sõnul pole palgatõusus midagi ootamatut. "Kui võrrelda möödunud aasta neljandat kvartalit ja selle aasta esimest kvartalit, siis suurt kasvu pole. Palgatõusu on sisse programmeeritud turudefitsiit ning kasv on tulevikus veelgi suurem," prognoosis Lige.

Lisaks töötajate massilisele välismaale lahkumisele võib palgatõusu statistiliste näitajate puhul rolli mängida ka välismaal teenitud tulu, mis ei pruugi eraldi kajastuda. "Kui firma teeb alltöövõttu välismaal ja maksab palka Eestis, siis sellest tuleneb samuti kasv," selgitas Lige.

Tööjõupuudusest tingitud palgasurvet tunnetavad ka kaupmehed.

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Marika Merilai sõnul on mõnigi firma tunnistanud, et 10-20% teenindavast personalist on puudu. See omakorda paneb palga üle mõtlema. "Teiseks on kaubanduses olnud töötulemused head ning see annab võimaluse boonuseid ja preemiaid maksta. Lisaks võrdluse moment, eelmise aasta algus polnud nii hea kui selle aasta algus ning kui võrrelda praegusi tulemusi neljanda kvartali omadega, siis see vahe pole nii suur," sõnas Merilai.

Samas kalurite liidu tegevjuht Toivo Orgusaar imestas heade näitajate üle. "Kalavarude olukord ja püügitulemused on momendil nigelavõitu. Vahepeal küll kala hind tõusis ja oli defitsiit, võib-olla avaldas see mõju, sest kalurite palgad sõltuvad tulust. Aga ma ei näe, et rannakalurite sissetulekud või püügitulemused oleksid oluliselt paranenud," ei usu Orgusaar statistika tõesust. Siiski möönab ta, et vahest on paremad tulemused tingitud selgemast deklareerimisest.

Rimi Eestis toimunud palgatõusud on olnud seotud inflatsiooni ning kontsernisiseste palkade ühtlustamisega.

Rimi suhtekorraldusjuhi Mare Bakkeri sõnul oli viimane, 5protsendiline palgatõus aprillis. Aasta algul ühtlustati aga palku organisatsioonisiseselt.

Aasta algusesse jäi ka Fonteselt tellitud palgauuring ning vastavad korrektuurid sellest lähtuvalt.

"Tööjõupuudus pole meile palkade tõstmiseks mõju avaldanud. Meie töötajad on kenasti tasustatud ning lisaks toimib ka kauplustes boonussüsteem," sõnas Bakker.