Vana suvila ümberehitamine ermuks võib kujuneda liiga kalliks

Seetõttu oleks mõttekam suvila pigem lammutada ning ehitusega otsast peale hakata. Nagu Uus Maa Kinnisvara maade ja majade konsultant Andrus Soonsein märgib, ehitatakse suvilaid ümber tavaliselt oma kätega. Kui selleks tuleb tööjõudu palgata, ei tasu ettevõtmine ennast ära.

Ka BPE Kinnisvaraeksperdi müügi- ja turundusjuht Katrin Kurm-Valojää usub, et leidub üksikuid ostjaid, kes ostavad suvila selle mõttega, et seda ise eramuks ümber ehitama hakata ja seeläbi ehituskulusid kokku hoida. Eelkõige üritatakse siis maja suveperioodi jooksul talveks elamiskõlblikuks teha ja hiljem sees elades vaikselt edasi nokitseda. Neile aga, kes ostavad suvila selle mõttega, et lasta see tänapäeva ehituskiirust ja võimalusi arvestades ümber ehitada, soovitab Kurm-Valojää küll tõsiselt kaaluda suvila täielikku lammutamist ja uue ehitamist, mis võib kokkuvõttes odavam tulla.

"Kindlasti on vana suvila ostul oluline pluss sealne väljakujunenud kena looduskeskkond-kõrghaljastus, mis enamikul meie uuselamurajoonidel puudub," rõhutab Kurm-Valojää. Miinuseks on seevastu enamiku vanade suvilarajoonide suhteliselt väiksed krundid. Olulist rolli mängib ka kaugus Tallinnast - laias laastus võib öelda, et kaugemale kui 40-50 km enam eriti elama minna ei taheta, sest enamik ostjaid käivad Tallinnas tööl, mispuhul hakkavad rolli mängima töölesõidu aeg ja bensiinikulu.

Eriti on sellisest variandist huvitatud väikeste lastega noored pered. Müüakse ära oma korter ja väikese laenu kaasabil asutakse ehitama. Esimesel korrusel on pärast väikest remonti sageli võimalik juba sees elada ja siis tasapisi ehitades saada endale ilus kodu, kus lastel aias hea mängida. Kurm-Valojää sõnutsi on viimasel ajal on hakanud endiste suvilakruntide vastu huvi tundma ka inimesed, kes sinna maja müügiks ehitavad. Päris arendajateks neid ehk nimetada ei saa, pigem on tegemist üksiküritajatega.

ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa soovitab tellida enne suvila ümberehitamist eramuks siiski ehitusliku ekspertiisi, et selgitada arhitektide abiga välja põhikonstruktsioonide seisukord ja kandevõime ning lisaehituse võimalikkus ja sobilikkus. Siis saab lasta ehitajal teha kalkulatsioonid ning otsustada tegevuse üldise mõttekuse üle. "Üheselt ei saa iga suvila kohta siiski öelda, et ümberehitamisel mõtet ei ole, kuna osa suvilaist on juba nende ehitamise ajal hästi soojustatud ja tehtudki plaaniga need hiljem majadeks ehitada," möönab Saa. Selliseid suvilaid ei ole siiski kuigi palju.

Arco Vara elamispindade osakonna juhataja Urmas Tehver sõnab teemat kommenteerides, et suvila ümberehitamisel on mõte, kui asukohas on olemas elementaarne infrastruktuur - aastaringne veevarustus, piisav elektrivõimsus, normaalne juurdepääs, esmatarbekauplus jne. Lisaks peab muidugi olemasolevat ehitist konstruktsioonilt, seisukorralt ja planeeringult olema võimalik ümber ehitada.

Ober-Haus Kinnisvara maakleri Ene Arro möönab, et suvilate ümberehitamine või suvilakrundile eramu ehitamine on hetkel vägagi populaarne.

Tallinna ümbruses paiknevad endised suvituspiirkonnad (Mähe, Muuga, Viimsi, Muraste jne) ongi juba suurel määral eramurajoonideks kujunenud. Hinnatud on need rajoonid just linnaläheduse tõttu, samuti on suureks plussiks olemasolev kõrghaljastus.

Arro toob välja põhjuse, et uued eramuarendusalad on sageli endistel põldudel, kus kõrghaljastuse kujunemine võtab aega. Vanal suvilakrundil on aga reeglina juba kõrgeid puid-põõsaid. Kas suvilat tasub ümber ehitada või mitte, sõltub maja seisukorrast. Vaivundamendil soojustamata suvilad reeglina lammutatakse ja ehitatakse asemele uus maja. "Juhul, kui suvila on aga korralikul vundamendil, mis kannab ka juurdeehitatavat teist korrust, minnaksegi sageli ümberehitamise teed," sõnab Arro.