Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

USA kadestab Eesti energiasõltumatust

"Ma olen siin olnud vaid mõne päeva ja pole veel keelt selgeks saanud, kuid mõistsin, et Eesti kohta on palju õppida," tunnistas jahedas saalis algatuseks naljaga pooleks Kathleen Otto, mõttekoja Global Interdependence Center tegevdirektor.

Eestiga paariks-kolmeks päevaks tutvuma tulnud 20 maailma suurima majanduse esindajat on seotud just selle organisatsiooniga, nende hulgas Intel Corporationi peastrateeg Paul Thomas ja FedEx Corporationi peastrateeg Gene Huang.

Avaettekandes hoiatas mõttekoja sõltumatu rahvusvaheline turuökonomist Paul Horne avameelselt, et kuigi eestlastele tundub USA sõbrana, tuleb meeles pidada, et temagi seisab oma huvide eest: "Ehk nagu seisis mu Hiina õnneküpsises - usalda, aga kontrolli."

Päeva esimeses osas esinenud Audentese Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja Andres Arrak ütles, et kuigi poole oma elust on ta veetnud Nõukogu Liidus ja veel suure osa arenevas Eestis, loodab ta kogeda ka rikkust.

"Ma olen tüdinud olemast vaene ja tahan elada jõukas riigis," ütles ta oma ettekandes. Seetõttu meeldib Arrakule peaminister Andrus Ansipi idee jõuda viie jõukama Euroopa rahva hulka. "Kahjuks on viis jõukamat Euroopas jõukaimad ka maailmas," tõdes ta, kuid lisas, et kui kasv jätkub samas tempos, jõuab Eesti ELi keskmisele tasemele 10-15 aastaga.

Üllatavalt - luuletusega, mis kutsus üles eestlasi võitlema maksude tõstmise vastu - alustas oma ettekannet Ameerika Kaubanduskoja Eestis president ja ärimees Craig Rawlings. Ta ütles, et tegelikult on ta alati tahtnud saada kirjanikuks ja tuli siia oma novelli jaoks ainestikku koguma ning justkui muuseas asutas ka firma.

USA Föderaalreservi Dallase osakonna asepresidendi Mine Yüceli sõnul on iga USA majanduslanguse taga nafta hinna tõus, kuigi vähem kui 1960.-70. aastatel, mil energiakulud olid kõrgemad. Yüceli sõnul on probleemiks nafta kontsentreerumine ühte piirkonda ja OPECi osa suurenemine nafta tootmises.

Samal ajal on Horne'i sõnul nn õlisõltlaste hulka USA kõrvale lisandunud Hiina ja India.

"Eesti on üks väheseid, kes on 99 protsendi ulatuses energiast sõltumatu," tõi Horne välja eelise, mida lähemalt tutvustas hiljem Eesti Energia juht Sandor Liive.

Huvi põlevkivi kui suhteliselt tundmatu kütuse vastu oli suur: küsiti hinda, aga ka seda, kas põlevkivi saadakse maa alt või maa pealt. Pool põlevkivist tuleb maa alt ja pool maa pealt, selgitas Liive.

Global Interdependence Centeri sõltumatu rahvusvaheline turuanalüütik Paul Horn soovitas kasutada ära hetkeolukorda ja euro kasutuselevõtuga oodata, sest ameeriklased tõstavad oma tegevusega (suur eelarve defitsiit ja kõrged laenuintressid) euro hinda, mis võib konkurentsivõimet vähendada. Samas tunnistas ta, et euro toimib hästi.

Audentese Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja Andres Arraku arvates oleme me euroga ühendatud niikuinii, mistõttu liitumata jätmine ei ole põhjendatud. Samas lisas ta, et euro kasutuselevõtu edasilükkumine ei ole probleem ja kindlasti ei maksa kiirustada. Kehtestatud inflatsioonikriteeriumi peab Arrak rumalaks, sest tema sõnul ütleb iga majandusõpik, et kui majandus areneb 8-10 protsenti aastas, siis on kõrge inflatsioon normaalne.

Eesti Panga asepresident Andres Sutt pidas euroga liitumist oluliseks ja lootis, et peagi saab see ka teoks.

Cumberland Advisorsi juhatuse esimehe David R. Kotoki sõnul võivad börsišokki põhjustada terrorism, tuumakatastroofi kartus, linnugripp ja protektsionism.

"Pandeemia korral langeks USA sisemajanduse koguprodukt pluss viielt miinus viiele ja põhjustaks ülemaailmse majanduskriisi," tõdes Kotok.

Nii langesid Aasia turud, kui tekkis kahtlus, et Indoneesia linnugripp on inimestele ohtlik. Pärast seda, kui selgus, et ohtu pole, toimus nihe tagasi.

Samas tõi Kotok näite, et loodud on fondid, mis on teeninud linnuliha hinna muutusest pärast linnugripi kartust.

Kuigi esialgu ei ole Kotoki sõnul suurt ohtu, on praegu aktsiatesse sisse arvestatud riskipreemiad väikesed.

"Kui riskipreemiad on väikesed, võivad nad põhjustada suure languse ja šoki," rääkis Kotok, kes ise lahkuks Indoneesia turult kohe, kui tekiks kahtlus.

Kotok soovitas investeerida tervishoidu, mis on alahinnatud, kuigi ennetav roll haiguste ravis ning inimeste teadlikkuse paranemine tervise suhtes kasvatavad pidevalt sektori kaalu.