Kanepikasvatus ootab paksu rahakotiga ärimehi

Möödunud aastal külvasid väiketalunikud kanepit ca 20 hektarile, kuid kasu praktiliselt ei saadud. Hilinenud külv ning sobiva koristustehnika puudumine jättis suure osa kasvanud kanepist põllule, sest meie oludes paari-kolme meetri kõrguseks kasvanud taime koristamine käis siinsele koristustehnikale üle jõu. Ometi loodavad üksikud katse korras kasvatajad, et kunagi saabuvad ka ajad, kus söötis seisvad põllud hakkavad tulu tooma just kanepikasvatusest.

Mullu pool hektarit õlikanepi alla pannud talupidaja Jüri Rõõmusaar tunnistab, et sel aastal ta seemet mulda panna ei tihanud. "Eelmise aasta saak jäi külvi tõttu hiliseks ja selle seemne, mis valmis sai, sõid linnud ära. Parvedena tulid ja sõid, ei tea mis nende vastu aitaks," räägib Rõõmusaar. Komistuskiviks sai ka koristustehnika puudumine. Kolmemeetrilisele kanepitaimele tavalise kombainiga ei lähene. "Aga tahan veel kasvatada, just õlikanepit. Mul on õlipress ja olen nõus veel katsetama, kui ainult saaks teada, mis linnud eemale hoiab ja kuidas saaks koristustehnika," sõnab Rõõmusaar.

Tööstusliku kanepi kasvatamises näeb perspektiivi ka Weroli endine juhi Erki Aavik. Kanepiseemet pani ta maha eesmärgiga saada teada, kuidas taim ulukitele meeldib. "Panime jahimeestega seemne maha huvist ja suured sõralised olid kanepist väga huvitatud. Panin seemne hästi hilja maha, sest muidu sügiseks, söömise ajaks on ta liiga puitunud. Nad sõid seda väga meelsasti," ütles Aavik. Ta lisab, et tõsist kanepikasvatajat temast siiski ei saa, kuna puuduvad toetav infrastruktuur ning põllutööriistad. Küll kaalub ta mõtet selgi aastal väiksele lapile kanepit ulukite tarvis maha panna.

Mahetalupidaja Veeve Kaasik on kanepikasvatuse suhtes ettevaatlik, kuna kanep mahetalupidamisse eriti ei sobi, kuna vajab hea saagi saamiseks väetamist. "Panin maha 20 kilo, seemne sain tagasi, aga tulu küll mitte. Praegu säilitan seemet ja siis võib-olla järgmisel aastal proovin veel," lisab Kaasik. Ta peab probleemiks ka turustamist. "Kasvatada küll, aga mis temaga pärast edasi teha, see vajaks läbimõtlemist," täpsustab Kaasik.

Kaks aastat tagasi spetsiaalselt kanepikasvatuse tarvis loodud OÜ Perfect Plant külvas mullu kuuele hektarile kiulist kanepit. Sel aastal seemet enam mulda ei panda, vaid otsitakse kanepile väljundit. Firma üks omanikke Ago Siiner ütleb, et enne tuleb teha kanep perspektiivikaks ning uurida selle turustamise ning töötlemise võimalusi, siis muutub kasvatamine ka tasuvaks.

10 hektarit külvab aga sel aastal katsetusteks ja uuringuteks maha Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Mooste katsejaam. Katsejaama juhataja Kalju Paalmanni sõnul on maailmas kogemused olemas, meil aga infot vähe. "Suured ärimehed pole sellest veel innustunud, kuid kanepis on palju võimalusi," räägib Paalmann. Ta toob näiteks tselluloosi, ehitusmaterjalide, tekstiili tootmise. "Valdkondi on palju, kus oleks kanep kasulik. Vaja oleks rohkem rakendusuuringuid ja rahakaid ärimehi, kes oleks asjast huvitatud ja investeeriks nii uuringutesse, tehnikasse kui ka töötlemisse," lisab ta.