Laosüsteem väikekauba ladustamiseks

Alustel liigutatava kauba ladustamissüsteemid ei sobi tükikaupa opereerimiseks. Miks? Probleemideks on liigne hajutatus, ülevaatlikkuse puudumine, koguselise kontrolli keerulisus ja osalt ka sellest tulenev turvalisuse ehk varguste probleem, tundlikemal detailidel võib probleemiks olla ka tolm, niiskus, valgus, temperatuur, muud steriilsusprobleemid jne.

Tasub mõelda selliste ladustussüsteemide soetamise peale nagu vertikaalkarusell ja liftitorn.

Karusellriiul kujutab suletud ruumis vertikaalselt karusellina pöörlevaid aluseid. Alusele võib asetada erinevat tüüpi karpe ja lisada eraldusvahed. Karusell pöörleb kõrgusesse, alused on omavahel ühendatud keti abil. Kui operaator on arvuti abil valinud soovitud toote, tuuakse operaatori juures asuva korjeava juurde soovitud alus tellitud kaubaga.

Seadme kõrguseks on optimaalselt 6-7 meetrit, ruumide võimaldades isegi 12 meetrit; kasulik laius kuni 3,8 meetrit; ühe aluse sügavus tavaliselt 30-60 cm ja kandevõime 150-650 kg. Süsteemi liikumisspetsiifika tõttu ei sobi sinna ladustamiseks kõrged (riiuli sügavusmõõtu ületavad) tooted, enim kasutatakse karuselli puhul tavakasutuseski laialt levinud laokarpe ja hoiustatakse kõike, mis nendesse mahub. Karusellriiuli kauba kogumaht ei tohiks ületada 23 tonni.

Liftitorn kujutab endast suletud ruumis töötavat lifti ja sellest kahel pool asetsevaid riiuleid. Operaator sisestab puutetundlikul arvutiekraanil tellimuse, lift liigub soovitud tasapinnani ja lifti nookurkäpad tõmbavad riiulitasapinna enda peale. Seejärel toob lift riiulitasapinna korjeava juurde. Liftitornis ladustamiseks sobivad n-ö pealtvõetavad kaubad, olgu erinevad valuvormid, CNC (arvuti poolt juhitavate) tööpinkide vm tööriistad jms paljude tööoperatsioonide sooritamiseks, samuti tootmistehnika varuosad ja pooltooted.

Liftitorn võib olla karusellriiulist oluliselt kõrgem - kõrgus võib ulatuda 12-16 meetrini, laius 3,5 m ja ühe riiulitasapinna sügavus kuni 90 cm. Kuna iga tasapind on vabalt paigutatav, pole siin ladustatavate detailide kõrgus piiratud. Ühe riiulitasapinna kandevõime saab võimsamate liftide korral olla kuni 1000 kg. Liftitorni maksimaalne kaubakogus saab olla kuni 50 tonni.

Mõlema kirjeldatud lahenduse eeliseks on suletud kaubaruum, kus on võimalik hoida kontrolli all tolm, temperatuur, niiskus jms. Ka tähendab suletud ruum võimalust hoida ladustatavat kaupa valguse eest, mis on oluline näiteks ravimite säilitamisel või ka mõnede arhiivimaterjalide puhul, ning ka mitmed ruumispetsiifilised nõuded elektroonikatööstuse komponentide hoiustamise puhul.

Nii karusellriiul kui ka liftitorn on turvalised ladustamiskohad, kus möödaminnes midagi näpata on asjatundmatul inimesel võimatu, samuti on süsteemid lukustatavad. Kaupade puhul, kus niiskustaseme hoidmine või ühtlane temperatuur ei ole olulised, tagavad karusellriiul ja liftitorn parema organiseerituse ja jooksva kontrolli laoseisu üle.

Põrandapinda annab kokku hoida isegi kuni 80%, sest ruumi kõrguse kasutamine on maksimaalne ja tavariiulite kasutamisel paratamatult tekkiv kasutu ruum saab täidetud.

Liftitorni suur eelis on fotosensor kauba kõrguse määramiseks. Potentsiaalsed riiulivahed on liftitornis iga 2,5 cm tagant ehk iga 2,5 cm tagant on võimalik alusetasapinda liftitorni asetada.

Kui fotosensor määrab iga kord kauba kõrguse eraldi, alusel asuva kõige kõrgema kauba järgi, kaob tühi ruum kauba kohalt ehk tühja ruumi kaupade kohale ei jää. Ruum saab maksimaalse efektiivsusega ära kasutatud.

Tavakasutuses on alati riiulite paigutusest tulenevalt väga palju tühja ruumi. Kui võtta üks tavaline viis tootmisvaruosade ladustamiseks, suhteliselt rasked tooted, opereeritakse tõstukite ja alustega, siis see tähendab kõigepealt 12-15 cm kõrgust riiulitala, millel asub 15 cm kõrgune kaubaalus, transpordimugavuse tagamiseks lisanduvad veel 20-40 cm kõrguses kaubaaluse kraed.

Varuosa ise on võib olla ainult 5-15 cm, teisel juhul keskmiselt 30 cm kõrgune ehk siis paigutus võtab kaubast endast kolm kuni kümme korda rohkem ruumi. Liftitorni ja vertikaalkarusselli puhul selline asjatu ruumikulu pea-aegu puudub. Kaupade väljastuseks saab liftitorni ja karusellriiuli tarkvara abiga loomulikult kasutada nii FI-FO kui LI-FO süsteemi, samuti võimaldab see tarkvara operatiivselt jälgida varude täiendamise vajadust, mis on tihtilugu ruumikitsikusest palju suurem probleem.

Kuidas komplekteerija ühel alusel asuva suure hulga erinevate detailide seast just selle õige üles leiab? Ka selle peale on mõeldud. Mõlema süsteemi puhul saab valgusdioodi või märgutulede abil väga täpselt kätte näidata koha, kust komplekteerija peab eseme võtma.

Seega ei pea töötaja professionaalne tase korjel olema kõrge ja vigade võimalus on viidud miinimumini. Süsteemi toimivuse eelduseks muidugi korrektne kaupade sisestus. Nii vertikaalset karusellriiulit kui ka liftitorni on võimalik rajada ka olemasoleva laohoone kõrvale, kasutades ära õueruumi, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Ühe tootmisfirma kuluarvestuse baasil tehtud kalkulatsioonid andsid liftitorni ja karussellriiuli keskmiseks tasuvusajaks 1,5 aastat. Nende näite puhul oli enne karusellriiuli kasutuselevõtmist keskmine korjekiirus 45 sekundit ühe tellimusrea kohta ja vea koefitsient 0,3%. Korjetöö moodustas aga komplekteerijate kogu töö hulgast 40%, ülejäänud 60% ajast kulus kauba pakkimisele ja teelesaatmisele. Vertikaalkaruselli kasutades saavutati keskmine korjeaeg 15 sekundit tellimusrea kohta ja veaprotsent 0,1%. Seega korjeaeg lühenes kolm korda. Vigadest tulenevat kulu on kerge alahinnata - ühe vea hinda on paljud firmad püüdnud välja arvutada, sõltuvalt valdkonnast olen kuulnud summasid vahemikus 500-3000 krooni viga. Ka annab võitu paberivaba tellimuste täitmine - kõik on nähtav ja loetav arvutiekraanilt, info jõuab süsteemi vahetult liikumise või muutumise hetkel. Liftitornide ja vertikaalkarussellide tarkvara on ühildatav raamatupidamistarkvaradega.

Kumb on siis ikkagi kiirem ja parem? Lisaks ladustatavate detailide spetsiifikale mõjutab nende kahe süsteemi valikut ka tellimuste spetsiifika.

Näiteks kui karusselli arvutile on antud 10 erineva komponendiga tellimus, kulub iga komponendi operaatorile kättetoimetamiseks keskmiselt 10 sekundit, samas kui lift peaks iga detaili järele eraldi sõitma ja ajakulu oluliselt suurem. Samas on üksiku tellimisrea kättetoimetamine lifti puhul kiirem kui karuselli puhul.

Autor: Ilmar Metsma