Maanteeveosaadetised muutuvad väiksemaks

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- 30. mai 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maanteeveosaadetised muutuvad väiksemaks
Ekspressteenuseid pakkuva GeoPosti Põhja- ja Ida-Euroopa juht Claes Österberg räägib Logistikale antud intervjuus, et ettevõtted veavad pigem vähe korraga, kuid tihedamini. Sama trendi levimist maanteevedudes kinnitab Allando Trailwaysi müügiosakonna juht Antoon van Rens.
Muutus toimus pärast ELiga liitumist, mil transport muutus lihtsamaks ehk kadusid tolliformaalsused ning piirijärjekorrad.
Eestist välja veetakse siiski veel peamiselt täiskoormatega, peamiseks kaubaks puit, tekstiil ja mööbel. Impordina on aga levinud osakoormad tükikaubana.
Ehkki muutused võiksid kaasa tuua uusi teenuseid-tooteid, autotransporditeenuse valik van Rensi sõnul viimaste aastate jooksul ei ole muutunud, küll on kasvanud teenuste kvaliteet. "Näiteks rahvusvahelise transpordi veoajad on lühenenud, samuti nõuavad kliendid üha enam infot veose ja selle liikumise kohta," selgitab van Rens. "Kuna veetakse vähem, on eriti oluline kauba õigeaegne kohale jõudmine. Seetõttu kasvab klientide vajadus info järele."
Kvaliteeditõusule viitab tema sõnul ka see, et järjest rohkem Lääne-Euroopas asuvaid firmasid, kes vajavad transporti, ei telli vedu oma riigi ekspedeerijatelt, vaid leiavad ise näiteks Eesti ekspedeerija üles.
Küll ei ole Eestis veel levinud multimodaalsed veod, kus kaup viiakse näiteks sadamasse veokiga, veetakse sihtriiki laevaga ning toimetatakse seal saajani samuti veokiga.
"Eesti turg on keeruliste veoskeemide arendamiseks liialt väike, siin on tavaliselt vedajal üks terminal, millesse välisvedu tuleb ning millest kohalik jaotusvedu korraldatakse," selgitab van Rens.
Samuti puuduvad siin alternatiivid maateetranspordile, sest raudtee rööpmelaius Euroopaga Poolast alates erineb, samuti puuduvad siseveeteed.
Kui vaadata turuerinevusi Läti ja Leeduga, on Eestis eksport-import van Rensi sõnul tasakaalustatum kui Lätis ja Leedus, transporditeenuse pakkujaid on palju, mistõttu on nende turg ka palju konkureerivam kui Eestis ja Lätis.
Samuti keskenduvad Läti ja Leedu veofirmad rohkem ELi ja Venemaa suunale, Eestis pigem ELi, Baltikumi ning Soome suunale.
Eelmisel nädalal lõppenud kahe suurettevõtte ASi DFDS Transport ja OÜ Frans Maas Estonia ühinemise tulemusel moodustus Eesti suurim logistikaettevõte.
150 töötajaga firma planeeritavaks aastakäibeks võib seega kujuneda 700 miljonit krooni. ASi DFDS Transport juhatuse esimehe Jaan Lepa sõnul ühinemine kahe ettevõtte klientidele midagi endaga kaasa ei too. Esialgu pole plaanis ka uute teenustega turule tulla.
Kümne suurema ekspedeerimisfirma turuosa kahanes aastaga 3,1% kirjutas ACE Logistics Group ASi nõukogu esimees Karli Lambot märtsikuises Äripäeva Transpordi ja Logistika infolehes.
Ettevõtete summaarne müügitulu kasvas aeglasemalt (6,8%) kui turu maht tervikuna (12,6%). Lambot kommenteeris, et kohalik ekspedeerimisteenuste turg killustub edasi ehk turuliidrite turuosa väheneb.
Turuliidrite puhastulu kasvas 17,7%, turg tervikuna 20,4%. Kümme suuremat ettevõtet teenivad 2/3 turu kogukasumist.
Hetkel kuum