Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puudub iseseisva mõtlemise julgus
Huvitav, kas Lennart Meri taipas, et Eesti Nokiast rääkides ei innustanud ta meid mitte iseseisvalt mõtlema, ehkki see võis olla tema eesmärk. Paralleelidega on ikka see probleem, et nad tekitavad mõtteseoseid ja panevad inimesi pigem kadedust tundma või siis innustavad jäljendama, mitte aga uut looma.
Igal sammul vohab Eestis jäljendamiskultuur ja see ei vii meid rahvana edasi.
Eestis on oma nahkjopedes mootorratturite pundid, gei- ja lesbiparaadid, poolpornograafiline tänava- ja ajakirjareklaam, ent see kõik on jäljendamine. Isegi kunst, mis on Eestis näiliselt eksperimenteeriv, matkib lääne eeskujusid.
Olime ju 50 aastat ülejäänud maailmast ära lõigatud ja nüüd on kibekähku tarvis kaotatud aega tasa teha, tegutseda maailmatasandil. Aga juba vene ajal olime me moekamad kui ülejäänud N. Liit, olime selle üle uhkedki. Ja mis on mood muud kui jäljendamine! Nüüd on lisandunud toidu- ja joogimoed - ka meie peame sööma croissant'e ja jooma smuutisid. Lisaks peame vaatama TV tõsielu-sarju ja lugema värvitrükis käsiraamatuid, mis õpetavad, kuidas sõpru võita ja edu saavutada.
Aga mis on siis edu? Kuidas seda mõõta? Tänapäevases elektroonilises maailmas on küll õpitud mõõtma, ent mõõdetakse enamasti ebaolulisi asju. Liiga palju räägitakse Eesti majandusedust.
Miks küll surutakse meile kogu aeg peale mingit objektiivsust, mis olla see ainus ja õige? Kust see tuleb? See on ju masside ohjeldamise taktika.
Alles siis, kui igaüks meist õpib iseseisvalt mõtlema, kui igaühel meist on oma subjektiivne arvamus, mida me julgeme ka välja öelda, tekib meil tõeliselt tugev ja iseseisev Eesti riik.
Autor: Tiina Tamman