Haridussamba kasvuks piisab maksusoodustusest

Ühinemise künnisel olevad Isamaaliit ja Res Publica on käinud välja ettepaneku luua pensioni teise samba eeskujul ka haridussammas. Vanemad või vanavanemad maksaksid lapse hariduskontole raha, millele riik lisaks oma panuse ning mille perekonna võsuke siis keskkooli lõpupäeval kätte saaks.

Äripäeva meelest on personaalse hariduskapitali ehitamine lastele hea mõte, aga riik võiks piirduda lihtsalt maksuvabastusega ega mitte hakata eelarvet veel sissemaksetega koormama.

Võimalus mitte maksta tulumaksu on arukale vanemale piisav motivatsioon, et lapse hariduskontole raha paigutada. Samas ei vajaks see ettearvamatuid riiklikke sissemakseid ning vähendaks kontrollikulusid. See oleks midagi pensioni kolmanda, mitte teise samba sarnast.

Haridussamba idee on hea ses mõttes, et motiveerib inimesi sihtotstarbeliselt säästma. Igasugune säästmine - nagu pensionieaks kõrvalepanek või investeerimine - on kiiduväärt. Ja haridus on üks neid valdkondi, mille jaoks kahtlemata tasub säästa. Riiklik prioriteet. Res Publica esimehel Taavi Veskimägil, kes sellest esmaspäevases Postimehes kirjutas, on ju õigus, et innovatsiooni aluseks pole mingi labor, vaid haritud inimene. Ja viimaseid meil napib nende töökohtade jaoks, mis nõuavad rohkemat kui töökaid käsi ja kainena tööle ilmumist. Selliseid töölisi otsitakse tänapäeval Aasiast või endise Nõukogude Liidu avarustest.

Nii et panna inimesed riigipräänikuga ise oma laste ja lastelaste hariduse jaoks raha kõrvale panema on loogiline samm. Muidu kulutavad nad selle laenude tagasimaksmiseks või igapäevaseks tarbimiseks.

Kuid ettearvamatud juurdemaksed paneksid riigieelarvele paraja põntsu, nagu seda tegi ka üle ootuste populaarne pensionikogumine. Kui mõni rikas lapsevanem otsustab panna oma lapse fondi miljoni, siis peame meie maksumaksjatena kõik koos oma kohustust täitma ja lisama sinna veel kokkulepitud osa, näiteks pool miljonit.

Muidugi võib olla, et see 18aastane tulevikulootus kasutab talle antud eeliseid, läheb Oxfordi või Yale'i, tuleb tagasi Eestisse ja saab näiteks meie uueks presidendiks. Aga sama hästi võib olla, et ta kuskil mõttetult kallis koolis vaid mõnusalt lapsepõlve pikendab ja kõik.

Kulusid kasvataks veelgi vajaliku kontrollisüsteemi ülesehitamine. Mõte on, et keskkoolilõpetaja saab kasutada raha hariduse omandamiseks. Kuid kõik ei lähe ülikooli. Hüva, las nemad saavad siis täiendkoolitust, arvab Isamaaliidu juht Tõnis Lukas. Aga kes otsustab, mis on täiendkoolitus ja mis mitte? Kas itaalia keele õpe käib siia alla? Aga autojuhilubade tegemine, korteri üürimine ülikooli ajal?

Ühesõnaga, keegi peab kontrollima, tõestama ja litsentseerima. Mis tähendab kulusid ja kuritarvitusi ja veel rohkem kulusid. On ju loogiline, et haridusfondi rahast lubatakse näiteks maksta õppelaenu. Aga kuidas vaadata, mida tudengid teevad õppelaenuga (väike vihje: ka vaesemal tudengil ei jää tavaliselt ükski õlu joomata).

Sellepärast võiks panna püsti kiriku keset küla. Lapsevanematele võiks anda võimaluse koguda oma lastele hariduskapitali, kuhu tehtud investeeringud oleksid maksuvabad.

Autor: ÄP