Ülikool sai, mida vajas

Kes Uus-Sadama tänavas asuva Tallinna Ülikooli õppehoone juurde esmakordselt sõidavad, võivad isegi üllatuda, et uus koolihoone nii märkamatu on.

Väljastpoolt tundub olevat tegemist neutraalse kortermajaga, mis on ahvatleva asukohaga krundile vaevu-vaevu ära mahutatud ja Narva maantee õppehoonega tunnelit pidi ühendatud. Uus-Sadama tänava õppehoone plussid ilmnevad hoopiski hoones sees: välisfassaadile ei pandud rõhku juba sellepärast, et tulevikus jääb uus õppehoone veelgi enam suuremahuliste uusehitiste piiramisrõngasse.

Uus maja võimaldas täita nii mõnedki tingimused, mis ülikoolil seni täitmata olid. Näiteks koondati instituudid kokku ühte majja, lahendati konverentsisaalide puudus ning tagati liikumisvõimalus ka invaliididele. Tallinna Ülikooli haldusdirektori Margus Talsi arvates ongi uue maja suurim pluss, et see mahutab instituudid, mis varem mööda linna laiali paiknesid. "Töökohad tehti instituutidele vastavas mahus ja arvestati ka erivajadustega - näiteks Ökoloogia Instituudi puhul tuli mõelda kanalisatsioonile, tugevamale ventilatsioonile ja teha vajalikud laborid," räägib Talsi.

Tallinna Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Tiit Villigi sõnul tuli instituutide soovide arvestamisega ehituse käigus ka segadusi ette: "Näiteks ehitati vahepeal kaks kabinetti üheks auditooriumiks, siis aga taheti jälle kabinette tagasi. Vahepeal oli paigaldatud juba auditooriumile sobiv ventilatsioon, nii et kui inimesed sisse läksid, tõusid neil tuuletõmbusest juuksed püsti." Ventilatsioon oli võimalik siiski nõrgemaks reguleerida.

Ülikooli koondumist ühtseks tervikuks on enim tunda õppehoone avaras aatriumis. See on suur ruum maja südames, kus saavad kokku erinevate teaduskondade inimesed. "Sellisest ühisest ruumist tundsime varem kõige rohkem puudust," ütleb Talsi, vaadates aatriumit, mille pingid ja toolid on hõivanud tudengid.

Sellel aatriumil on tegelikult kaks funktsiooni: esiteks annab ta tudengitele koosolemise koha ning teiseks valgustab kogu maja seestpoolt. Tulevikule mõeldes ei ole lootma jäädud maja välisseinas asuvatele akendele, sest praegu kabinettidest avanev merevaade kaob, kui kõrvalasuvad krundid täis ehitatakse. Seega on arhitektid toonud valguse majja laest ning aatriumi kaudu saavad valgustatud ka muud ruumid.

Varem tundis Tallinna Ülikool puudust ka konverentside korraldamise või suurte loengute pidamise võimalusest.

Nüüd on majas mitu suurt auditooriumi ning ka moodne konverentsikeskus, mida saab samuti ülikooli tarbeks kasutada. "Grafoprojektoriga ei ole siin midagi teha," ütleb Tallinna Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Tiit Villing, kelle sõnul saavad nad nüüd videokonverentse pidada ja 250kohalises saalis on olemas ka tõlkekabiinid.

Tallinna Ülikooli haldusdirektor Margus Talsi ütleb, et tehnika on tõesti nii moodne, et alguses on kavas juurde panna sildid, et lektorid mõistaks moodsat tehnikat kasutada. "Praegu peavad tehnikud päris palju selgitustööd tegema."

Talsi sõnul tingis vajaduse uue maja järele aga eelkõige ülikooli järjest suurenev tudengite arv, viimase kümne aastaga on tudengkond kasvanud märgatavalt. 1992. aastal õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 3530 üliõpilast, 2006. aastal õpib Tallinna Ülikoolis juba 7455 üliõpilast. Võrreldes vanemate ülikoolihoonetega, on oluliselt paranenud kaldteed ja teised invaliididele mõeldud võimalused. Varem ei saanud kaldteid korralikult rajada kas siis maja arhitektuuri pärast või ei tahetud enam vanadesse majadesse investeerida. Uus maja võib aga uhkeldada laugete kaldteedega, mida on arvatavasti märksa mõnusam kasutada kui vanemates hoonetes olevaid metallrenne. Uus-Sadama 5 õppehoone avati 6. veebruaril 2006. Ruumid said selles 9000 m" suuruses hoones kasvatusteaduste teaduskond, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute, haridusuuringute, Eesti demograafia ning õkoloogia instituut ja täiendõppekeskus.

Autor: Ester Vaitmaa