Euro tuleb kursiga 15,64 või ei tule üldse

Eilses Äripäevas kirjutas Euroopa Komisjoni ja EBRD juures tegutsev konsultant Esko Passila, et vahetuskurss Eesti eurole üleminekul ei pruugi olla 15,64.

Passila nägi süüd kõrges inflatsioonis ja selle erinevuses piirkondade vahel ning süüdistas valitsust üleminekukursi tegelike aluste varjamises.

"Eesti puhul on võimalik, et enne eurole üleminekut pannakse kroon vabalt ujuma, et ta turul oma väärtuse leiaks. Teine võimalus on, et EL määrab vahetuskursi läbirääkimiste käigus. See võib omakorda viia selleni, et Eesti maksab ühe euro eest 30 või isegi 60 krooni praeguse 15,6 krooni asemel," kirjutas Passila.

Eesti Pank peab sellised väiteid kohatuks, sest Eesti liitus nn euro ooteruumi ehk vahetuskursimehhanismiga ERM2 ja kuigi kõikumisvahemik euro suhtes on pluss-miinus 15 protsenti, võttis Eesti kohustuse hoida kurssi muutumatuna.

"Kurss on püsinud selline 14 aastat ehk üks euro võrdub 15,6466 krooniga," ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe.

"Kuigi eurole ülemineku kursi formaalse otsuse teevad Euroopa Liidu rahandusministrid (sh Eesti minister), ei ole alust väita, et kurss muutub," rääkis Lättemäe, kelle sõnul usuvad Eesti stabiilset kurssi ka välisturud, sest praegu on Eesti intressid sisuliselt võrdsustunud euroala omadega.

Rahandusministeeriumi pressinõunik Veiko Valkiainen märkis, et kuna tinglikult on Eesti olnud Euroopa rahaliidus algusest saadik, siis lähtub rahandusministeerium eeldusest, et Eesti liitumine euroalaga toimub sama kursi alusel, mis on kehtinud seni.

SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula sõnul on Passila jutus iva, kuid Eesti puhul peab silmas pidama, et meie majandus on tibatilluke ja võrdlemisi paindlikku tööturuga, võrreldes näites ametühingute käpa all oleva Prantsusmaaga, kus kohanemisvajaduse puhul kõigepealt tavaliselt teed blokeeritakse ja lõket tehakse ja siis edasi arutatakse (kui sedagi).

"Inimestel on igasuguseid mõtteid. Ja sõltuvalt nende ametkondlikust positsioonist on nende mõtetel kas suurem või siis väiksem kaal," õigustas Pajula Passila arvamust.