Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arendajad eelistavad kortereid kontoritele
"Küsimus iseendale: milline suurem büroohoone 2005. aastal Tallinna kesklinnas valmis? Mina ei oska nimetada!" tõdes SRV Kinnisvara juhatuse liige Margus Mändmets vastuseks küsimusele, kas tema hinnangul on büroohoonete ehitus veidi tagaplaanile jäänud. Põhjus on tegelikult lihtne: parem on ehitada sada korterit ja küsida 1,2-3 miljonit korteri eest ning raha kiirelt kätte saada, kui hakata büroohoonet välja rentima või oluliselt väiksema summa eest maha müüma. "Tänasel turul on ikkagi korterite rajamine kasumlikum," tunnistas Mändmets.
YIT Ehituse juht Priit Sauk jättis ütlemata, mitu miljonit võib olla elamumaja ja büroohoone ehituse maksumuse vahe, kuid sõnas, et büroohoonete vastu räägib asjaolu, et tehnosüsteemide keerukuse tõttu on neid raskem ja kallim ehitada.
Nii et elumajad on odavamad ja tulusamad? "Võib nii öelda küll ja risk on väiksem," kinnitas Sauk, andes mõista, et korterile leiab ikka ostja, ärimajale rentija leidmine pole nii kindel. Tema sõnul on uut büroopinda vajavatel firmadel võimalik see leida näiteks siis, kui ehitusfirma endale uue maja ehitab ning ülejäänud ruumid välja rendib.
Samas nentis Sauk, et kuna vajadus büroode järele suureneb, on ehitusfirmad seda arvesse võtma hakanud. Sama kinnitab ka juuresolev graafik, mille järgi kasvas eelmisel aastal kasutusloa saanud kontorihoonete hulk peaaegu 60 protsendi võrra.
Kui statistika on positiivne, see nõudlust büroode järele ei vähenda ning neid on ikkagi puudu. "Tänu stabiilsele majandusele ning Euroopa Liidule vajavad mitmed ettevõtted laienemisvõimalusi ning turule tuleb juurde uusi üürnikke," sõnas Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Vivika Simmo. Tema sõnul ei ole firmadel endiselt võimalus, ülikooli hindamissüsteemi kasutades, A piirkonnas A+ kvaliteediga büroosid üürida. "Seetõttu on nõudlus suur," märkis maakler.
Ober-Hausi juht Hindrek Leppsalu lisas, et vajadus kontorite järele on just kesklinnas. "Kesklinna võiks paar maja panna, aga äärelinnas on piir lähemal," sõnas ta ning toonitas nagu teisedki, et kortermajad on need, mis müüvad.
Küsimusele, kas kasutusloa saanud kontorihoonete arvu kasv jätkub, vastas Leppsalu: "Millegipärast arvan, et ei jätku."
Autor: Gert D. Hankewitz