Eestlaste elu sööstab ülesmäge

Eile statistikaameti avaldatud kasvunumber oli suurem, kui eksperdid prognoosisid.

Ober-Haus Kinnisvara tegevdirektori Hindrek Leppsalu arvates ei saa nii jääda, et kinnisvarasektor veab majanduskasvu. "Tänane hinnatase on veel kättesaadav, kuid edaspidi sellist hinna kasvu, nagu oli eelmisel aastal, ei tule," sõnas ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektori Jaanus Lauguse sõnul on kinnisvaraarendus populaarne tegevus, paljud ettevõtjad proovivad põhitegevuse kõrvalt kätt ka kinnisvaraäris.

Tema ennustusel jääb tänu üha kallinevatele ehitushindadele n-ö kalastajaid vähemaks ehk iga kinnisvaraprojekt pole enam kullaauk. Ehitusajad pikenevad ning konkurentsivõimelisemad on projektid, kus arendaja ühtlasi ka ehitab.

Tänast seisu kinnisvaraturul hindas Laugus aktiivseks, kasv on stabiilne. Küll kasvavad hinnad endiselt kiiremini kui sissetulekud.

Tehingute arvu kasvu põhjendab ta sellega, et kinnisvara ostu buum on Tallinnast ka mujale jõudnud.

Samas näitab raha koondumist Tallinna ja Harjumaale fakt, et kui Eestis esimeses kvartalis sõlmitud kinnisvara ostulepingutest sõlmiti seal 55 protsenti, siis tehingute koguväärtuselt moodustas piirkonna osa ligi 80 protsenti.

Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostulepingute arv ning tehingute väärtus kasvab jõudsalt igal aastal. Selle aasta esimeses kvartalis kiire kasv jätkus.

Lepinguid sõlmiti ligi 14 000, mida on pea veerandi võrra rohkem kui aasta varem samal ajal. Tehingute koguväärtus on eelmise aasta esimese kvartali 7,3 miljardilt kroonilt kasvanud 14,5 miljardi kroonini selle aasta esimeses kvartalis.

Võrreldes viie aasta tagusega on keskmine brutopalk tõusnud 50%. 2005. aasta esimese kvartaliga võrreldes on keskmine palk tõusnud ligi 16 protsenti.

"Palkade kasv on loomulik nähtus nagu ettevõttel kasumitaotlus," kommenteeris Eesti Posti juhatuse esimees Peeter Raudsepp. Tema sõnul mängivad tööandjad praegu mängu, kus muusika lõppedes jääb keegi ilma tooli ehk töötajata. "Ega me juhatuses teistmoodi ette ei kujuta, kui keskmine palga kasv peab olema vabariigi omaga samaväärne," lisas Raudsepp.

"Häid mehi lihtsalt pole," põhjendas Amserv Grupi tegevjuht Raivo Kütt, miks Amserv Grupis on palku tõstetud.

Selle aasta esimese kvartali seisuga on eraisikutele antud laenude jääk üle 55 miljardi krooni. Selle järgi on keskmise eestlase laenukoormus 41 000 krooni.

"Äkki oleks pidanud rohkem võtma?" küsis Eesti Posti juhatuse esimees Peeter Raudsepp. Ta on võtnud tagasihoidliku eluasemelaenu ja vaatab seda kui investeeringut. See-eest tarbimislaen ei ole hea laen, nentis Raudsepp.

"Laenu saab võtta siis, kui on piisavalt sissetulekuid," kommenteeris Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. Kuuekordset laenukoormuse suurenemist põhjendas ta ka soodsate laenutingimustega. Lauri nentis, et laenutempo on aeglustumas.

Näiteks vaba aja veetmisele kulutatakse nüüd 45 protsenti ning rõivastele ja jalanõudele 37% rohkem raha kui neli aastat tagasi.

"Inimestel on selgelt rohkem raha ja nad väärtustavad enam kvaliteeti," ütles Kristiine kaubanduskeskuse tegevjuht Allan Remmelkoor. Tema sõnul tarbijad hinda enam ei karda, see ei ole ostmisel kõige tähtsam. Remmelkoor põhjendas tarbimist kui mootorit, mis aitab elu ülesmäge vedada.

Remmelkoor kommenteeris, et tema näeb majanduskasvu eelkõige kaupluste majandustulemusi vaadates, Kristiine keskuse kaupluste keskmine käibe kasv on stabiilselt olnud 20-25 protsenti aastas.

Esmaselt registreeritud sõidukite arv on viie aastaga kasvanud üle 150%. Mais registreeriti 68 protsenti rohkem uusi sõidukeid kui mullu.

"Majanduskasvu mõju läbimüügile on tunda küll," kommenteeris Amserv Grupi tegevjuht Raivo Kütt.

Autoregistrikeskuse andmetel oli Toyota 365 autoga mais esimesel kohal uute müüdud autode edetabelis, Amserv Grupp müüs nendest 185 autot, mis on Küti sõnul kõigi aegade parim tulemus.

"Tüüpiline autoostja on inimene tänavalt," rääkis Kütt ning lisas, et keskklassi auto rahakotti ei mõrva. Tänapäeva liising on nii soodne, et uue auto soetamine inimesi enam ei hirmuta, ütles Kütt.

Kui arvestada mai autode läbimüüki, siis seitse elanikku sajast (nende hulgas ka lapsed ja pensionärid) registreerib aasta jooksul sõiduauto.

Eesti ja teiste Euroopa Liidu uute riikide majanduskasv on esimeses kvartalis jätkunud suurepärases tempos, edestades vanade liikmesriikide majanduskasvu mitmekordselt.

Ehkki päris kõik ELi riigid ei ole veel jõudnud oma esimese kvartali tulemusi avaldada, saab esimesi järeldusi teha. Suurriigid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia moodustavad ühe grupi, kus sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas mullu kolme esimese kuuga võrreldes mõõdukas 1,4-1,5protsendilises tempos. Edukaim oli Suurbritannia, kus SKP kasvas 2,2%.

Brittidega on suutnud sammu pidada Lääne-Euroopa väiksemad riigid ning Põhjamaad. Belgia, Austria ja Hollandi kolme kuu majanduskasv oli vastavalt 2,2, 2,3 ja 2,9%. Soomel oli see 2,8, Rootsil tuleb samasse kanti ja Taanil veidi suurem. Üllatavad seekord aga Vahemere riigid Kreeka ja Hispaania, kus SKP kasv oli vastavalt 4,0 ja 3,5%.

Väga heas kasvuhoos jätkavad aga kaks aastat tagasi ELi astunud riigid. "ELi liikmeks saamine on mõjunud uutele riikide väga positiivselt ja vabakaubandusest saadud kasu on ilmne," ütles Danske Banki arenevate turgude strateeg Lars Christensen Bloomberg Newsile.

Uute riikide kasvuliidrid on Balti riigid. Leedu on juba teatanud oma majanduskasvuks 8,8%, Läti avalikustab tulemused sel nädalal, kasv peaks tulema vahemikku 9,2-9,5 protsenti.

Kesk-Euroopa riikidest küündis Slovakkia majanduskasv 6,3 protsendini, ülejäänutel oli see üle 4%. Tšehhile ennustatakse selle regiooni kiireimat kasvu ehk 7,2%.

Kõigis neis riikides tõstetakse esile välisinvesteeringuid majanduskasvu kiirendamisel ja tootlikkuse parandamisel. Tšehhis on majanduse vedajateks autofirmad Peugeot ja Toyota. Slovakkias oodatakse uut kiirendust teises kvartalis, kui tootmist alustavad Peugeot' ja Kia Motorsi tehased.

Majandusanalüütikuid huvitab, kui kaua võib ELi uute riikide kõrge majanduskasv kesta. Euroopa arengupank (EBRD) prognoosib, et nende arengukiirendajaks olnud välisinvesteeringute sissevool hakkab vähenema. Seetõttu ennustab EBRD juba järgmisel viiel aastal nende majanduskasvu aeglustumist.

Washingtonis tegutsev Institute for International Finance näeb lisaohtu selles, et uutes riikides on valimisi võitnud populistlikud erakonnad, kelle võimuletulek tähendab reformide aeglustumist ja vastuseisu välisinvesteeringutele.

Kui majanduskasv põhineb tootlikkuse tõusul ja ekspordil, siis on selline kasv igati tervitatav. Sisetarbimise kasvul ja laenurahal tuginev majanduskasv ei toeta aga meie pikaajalist arengut. Eestis kasvas eelmisel aastal eksport üle 20%, samuti on tootlikkuse näitajad olnud viimastel aastatel järjekindlalt kasvamas. Kindlasti vajaks teatud jahenemist kinnisvaraturg. Intressitõus ja laenutingimuste karmistamine on eraisikute laenuturule oma mõju alles avaldamas. Inimesed peaksid kindlasti arvestama sellega, et senine kinnisvarahindade tõus ei pruugi olla samas tempos jätkuv.

Ausalt, hea meel on, et elu läheb paremaks. Ümberringi kõik ehitavad ja toimetavad, ei näe põhjust virisemiseks.

Elu on nii palju edasi läinud, et kutsub koju tagasi neid, kes on läinud mujalt õnne otsima. See, et kõigile jätkub tööd, on positiivne.

Ütlen veel, et tundke ikka heameelt, kui ka naabril läheb hästi.

Majanduskasv on ootustest natuke ülevalpool. Kasv üle 10 protsendi oli ootuspärane. Kõige lihtsam viis kasvu nägemiseks on minna kaubanduskeskusesse ja vaadata, mis toimub. Süveneva tööjõupuuduse tõttu on oodata majanduskasvu aeglustumist.

Mina näen küll oma silmaga majanduskasvu, kes ikka vähegi tööd viitsib teha, sellel läheb täna hästi.

Turu kasvuga suurenevad ka ettevõtete tulud. Vaadake või kaupluste käivete kasvusid, ehitamist või autode ostmist. Mina näen ainukese probleemina praegu tööjõuprobleemi, kuid see on lahendatav, mistõttu on see meeldiv probleem.