Pool miljardit krooni Eesti ettevõtjatele

Artikkel

- Uudised
- Harry Tuul
- 6. juuni 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pool miljardit krooni Eesti ettevõtjatele
Euroopa majanduspiirkonda kuuluvad, kuid Euroopa Liidust välja jäävad Norra, Island ja Liechtenstein annavad lähiaastatel Eestile 473,9 miljonit krooni arenguabi, millest 363,9 miljoni jagamine üksikprojektidele on juba alanud.
"Kõik on sellest teadnud juba kaua, kaks aastat. Telefonid on kuumad," iseloomustas rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak huvi 1. juunil avanenud üksikprojektide taotlusvooru vastu.
Abi võivad taotleda kõik Eesti juriidilised isikud ehk nii avalik, era- kui ka kolmas sektor. Erinev on vaid omafinantseerimise nõue.
Abikõlbulikud on kõik tegevused, mis langevad küllalt laiade eelisvaldkondade alla. "Ettevõtjatel on võimalus taotleda raha kõikides valdkondades," ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja euroinfo keskuse nõunik Kairi Jõesalu, kelle sõnul tunnevadki ettevõtjad kõige enam huvi, kas nad on valinud õige valdkonna oma ideele.
Varraku kinnitusel saab raha investeerida sinna, kuhu Euroopa Liit ei luba. Toetused avanevad just kahe ELi struktuuriperioodi vahel.
Kuna üksikprojekti minimaalne toetus on 3,9 miljonit krooni ja ettevõtjate kaasfinantseering peab olema vähemalt 40 protsenti ehk 2,6 miljonit krooni, siis ei saa projektid olla väikesed.
"Mõeldud on eelkõige suuremaid ettevõtteid. Väiksemad saavad taotleda toetusskeemi abi," tõdes ministeeriumi riigieelarve osakonna arengutalituse peaspetsialist Erik Marksoo, kes näeb lahendust ka partneri kaasamises.
Ülejäänud 98 miljonit krooni jagatakse hiljem toetusskeemide kaudu kindlale sihtgrupile. "Toetusskeeme töötatakse praegu välja. Kui protsess kulgeb plaanipäraselt, siis avanevad toetusskeemid umbes 2007. aasta esimeses pooles," selgitas välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Katre Eljas-Taal.
Raha planeerimiseks on tegelikult aega 2009. aastani, kuid Marksoo sõnul Eestit see ei puuduta. "Kuna Eestile eraldatav summa on valdkondade lõikes võrdlemisi väike, siis üksikprojektidele tuleb ainult üks taotlusvoor," selgitas ta.
Varrak möönis, et raha saamise protsess on väga pikk, tal oleks väga hea meel, kui 2007. aastal saaks selguse. Oma osa on selles keerulisel hindamissüsteemil, mis algab esmase kontrolliga rahandusministeeriumis ja päädib lõpliku otsusega Norra välisministeeriumis või finantsmehhanismide komitees. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. august.
Norra suursaadiku Stein Vegard Hageni sõnul tuleb 98 protsenti rahast Norrast. "Seetõttu on see oluline ka kahepoolsete suhete arendamisel Eesti ja Norra vahel," lisas ta.
Euroopa Liidu laienedes suurenes ka Euroopa Majanduspiirkond (EMP), mis tagab nüüd 28 liikmesriigile ligipääsu ühtsele turule.
ELi mittekuuluvad Norra, Island ja Liechtenstein toetavad 13 Euroopa Liidu riiki kahe finantsmehhanismi kaudu. Kui EMP finantsmehhanismist saavad raha taotleda ka Kreeka, Portugal ja Hispaania, siis Norra finantsmehhanism on mõeldud ainult uutele ELi liikmesriikidele. Eesmärk on vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust. Kaudselt on tegemist maksuga, mis lubab kolmel riigil tegutseda Euroopa ühisturul.
Hetkel kuum