Soome ametiühing seljatas Eesti (ettevõtte)?

Teine laevandussõda Soome lahe kallastel lõppes eestlaste lüüasaamisega: Soome meremeeste ametiühing surus Tallinki boikotiga palgakokkuleppele. Tallinki kiire allaandmine boikoteerijaile on ühelt poolt tingitud vajadusest toimetada kaup kokkulepitud ajaks klientidele - muidu ootavad ees trahvid. Teisalt võib see olla vihje Eesti valitsusele, et globaalsemas konkurentsis ellujäämiseks vajavad kodumaised ettevõtted riigi tuge.

Soome, aga ka teised ELi maad toetavad oma laevafirmasid, seetõttu saavad viimased hoida töötajate palgad n-ö ELi tasemel. Palgakokkuleppele minekuga näitab Tallink, et käes on hetk, kus ka Eesti riik peab õla alla panema.

Soomlaste boikott ja Eesti firma tööseisak Hanko sadamas on omakorda süllejooksnud argument valitsusliidule oma koalitsioonileppes antud lubaduse - toetada laevafirmasid - täitmiseks ning valijaile põhjendamiseks. Võimalik, et Tallinkil ongi tagataskus kokkulepe valitsusega.

Soome meremehed ei võidelnud altruistlikult Eesti meremeeste palkade tõstmise eest, vaid eeskätt iseenda eest - aktsiooni tulemusena kerkib vaid Tallinki Superfast-laevade laevapereliikmete palk, ülejäänutel mitte. See polnudki eesmärk, tähtis oli, et lõunanaabri suure laevafirma palgapoliitika ei hakka mõjutama Soome laevaomanike palgapoliitikat - kaob oht, et korrektsioone hakataks tegema allapoole. Mõjud võinuks olla ju mõlemapoolsed. Soome laevaomanikud võivad oma töötajate esindajatega samuti rahul olla - tugev "väikevennast" konkurent ei jõua suurenevate palgakulude tõttu enam nii kiiresti kasvada.

Tallinki hõlpus järeleandmine boikoteerijatele võib näidata Soome teistele ametiliitudele, et konkurentsivõitluses võib kasutada mis tahes relvi, et võistlejaid eemale tõrjuda, ilma et iseendaga midagi juhtuks. Keelas ju Soome kohus boikoti, aga Soome meremehed jätkasid sellele vaatamata oma aktsiooni.

Ja Eesti valitsus ei ole sündmuste kohta Soome poolele sõnagi saatnud. 1998. aasta laevandussõjas valitsus Eesti Merelaevandust üksi ei jätnud - saatis märgukirja Soomele, samuti Euroopa Komisjonile. Praegu vaatab Eesti valitsus pealt - võimalik, et dotatsioonide maksmine on kabinetis tõesti otsustatud.

Toimetuse meelest ei tohi riik valida toetuste maksmise teed - väljapressijatele järele ei anta, see taktika on end elus tõestanud. Annad kord järele, järgnevad uued nõudmised ja uued nõudjad. Kui üks saab dotatsioone, on teistele raske ära öelda.

Tallinkile ei ole soomlastega sõlmitud palgakokkulepe eluküsimus, kuigi konkurentsieelis madalate palkade näol kaob ning marginaalid kahanevad. Hansabank Marketsi analüütik Sandre Daniil ütles, et Soome-Saksamaa liin oli kasumlik ka siis, kui palka maksti Soome ja Saksamaa standardite järgi. Seega peaks Tallink toime tulema ka oma suurenevate palgakuludega. Seda enam, et kokkuhoidu annab Paldiskisse sõitmise lõpetamine - selle sadama maksud jäävad ära.

Kui Eesti hakkab tõesti Tallinki doteerima, siis tuleb välja, et teist laevandussõda ei kaotanud mitte Tallink, vaid Eesti riik, ja seda soomlaste ametiühingule.

Autor: ÄP