Ametnike vara läheb täpsemalt kirja

Artikkel

- Uudised
- Liis Rohtmets
- 7. juuni 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametnike vara läheb täpsemalt kirja
Kui praegu kooskõlastusringil eelnõu Riigikogus heaks kiidetakse, peavad varasema 30 000 inimese asemel majandusliku huvi deklaratsiooni esitama ainult kõrged ametnikud ehk umbkaudu 600 inimest. Deklareerimiskohustusest on vabastatud ka kohalikud omavalitsused. Samas tuleb edaspidi erinevalt varasemast kirja panna ka see vara, mida ametnik tegelikult kasutab, isegi kui see pole tema nimel.
Uus majandusliku huvi deklaratsioon on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Mari-Liis Liivi sõnul märksa detailsem ja põhjalikum ning muudab kogu süsteemi senisest rangemaks.
Deklareerijate arvu vähendamise vajadus on Liivi väitel tingitud sellest, et majandusliku huvi deklaratsioonid pole olnud tõhusad. Uus süsteem suurendab tema sõnul avalikkuse kontrolli kõrgete ametnike üle.
Eelnõu heakskiitmisel muutub ka deklareerimise kord. Seni paberil esitatavaid majanduslike huvide deklaratsioone saab edaspidi esitada elektrooniliselt ja neid saavad kõik soovijad näha.
"Kui seni on olnud põhirõhk majanduslike huvide deklaratsioonide vormilisel kontrollimisel, siis avalikkuse kontrolli eesmärk on vastuolu avastamine tegelikkuse ning deklareeritava vahel," ütles Liiv. "Kui ametiisik deklareerib, et tal on kümme aastat vana auto, aga samas nähakse teda pidevalt sõitmas uue autoga, võib tekkida küsimus, kust ta selle saanud on."
Erasektori tippjuhid majandusliku huvi deklaratsiooni täitma ei pea. Küll peavad seda tegema riigi enamusotsustusõigusega ettevõtete juhatuse liikmed, näiteks Eesti Posti, Tallinna Sadama, Eesti Loto juhid.
Seni ei ole esinenud mitte ühtegi juhtumit, mil majandusliku huvi deklaratsioon oleks olnud abivahendiks uurimisel või seda oleks kasutatud tõendusmaterjalina kohtus.
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikme Koit Pikaro sõnul on eelnõus ainult üks positiivne moment ja see on fakt, et inimeste ring, kes taolise deklaratsiooni esitama peavad, kitseneb tunduvalt.
Pikaro sõnul ei hoia vara deklareerimine ära korruptsiooni ja deklaratsiooni näol ei ole tegemist efektiivse petmise vastu võitlemise vahendiga.
Eelnõu on tema väitel tehtud näitamaks, et midagi toimub ja võitlus korruptsiooni vastu käib. Sama eesmärki kannavad tema arvates ka propagandaüritused ja korruptsioonist teatamise vihjetelefonid.
"Ühte universaalset või efektiivset korruptsiooni vastu võitlemise vahendit ei ole," tõdes Pikaro. "Kasu oleks vast süüdimõistvatest kohtulahenditest."
Riigikogu liikme Avo Üpruse sõnul, kes osaleb põhiseaduskomisjoni ja ka korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni töös, uus eelnõu mitte ei vähenda korruptsiooni, vaid suurendab selle ohtu.
"Deklareerijate arvu vähendamine ei vasta riigi huvidele, kuna riik peab omama kontrolli inimeste üle, keda ta ühel või teisel juhtpositsioonil kasutab," ütles ta.
Negatiivseks hindas Üprus ka kaheaastaste järeldeklaratsioonide kaotamist.
Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni esimees Margi Ein ütles, et uut deklaratsiooni on kindlasti vaja, kuna praegu kontrollitavate inimeste arv on üle jõu käivalt suur.
Üldiselt on Ein eelnõu poolt, kui sinna viiakse sisse mõned parandused. Näiteks leidis ta, et kohalikud omavalitsused ei tohiks deklaratsioonikohustuslaste nimekirjast välja jääda. "Kokkutõmbamine on liiga suur, vähendatakse ju inimeste arvu ligi 50 korda," sõnas Ein.
Hetkel kuum