Keskpank tõstis intressi

Intressid on ikka alles madalad, ütles eile Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, kellele eilne intressitõus oli arvult kolmas läinud aasta detsembrist alates. Trichet sõnul oli kaalumisel ka järsem intressitõus, 50 punkti võrra.

Eesti laenuvõtjale, kes näiteks mullu sügisel 2,8 protsendiga 25 aastaks miljon krooni laenas, on kuu tagasimaksed tänaseks umbes 500 krooni kasvanud, rehkendas eile Hansapanga intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot. Et aga intresside tõus oli oodatud ja turgudel juba arvesse võetud, siis olulist muutust Euroopa Keskpanga eilse otsuse peale oodata ei ole, ütles Marnot.

Ka pole intresside tõusutrendist jahtunud laenukasv, mis aprillis oli aastataguse ajaga võrreldes Eesti Panga andmeil 41%. Eraisikute laenud kasvasid 73%. "Intressitõusu mõjud nii kiiresti ei avaldu," kommenteeris Marnot. "Kui vaadata palgainflatsiooni, on praegu igati ratsionaalne laenu võtta," lisas ta.

Kommenteerides eurotsooni intresside tõusu mõju Eesti majandusele laiemalt, ütles Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri, et isegi kui realiseeruvad kõige äärmuslikumad ootused, ei avalda need Eesti majandusele oluliselt halba mõju. "Euroopa üldine seis on selline, et see jääb dünaamika poolest meist ikka sedavõrd palju maha," ütles Lauri.

Üldine konsensus on, et aasta lõpuks kerkivad eurotsooni intressid 3,25 protsendile. Kuue kuu Euribor, mis on aastataguselt tasemelt tänaseks protsendipunkti võrra tõusnud, võiks aasta lõpuks kerkida ca 3,55 protsendile, ütles Ühispanga raha- ja kapitaliturgude müügiosakonna juhataja Ott Jalakas. Allan Marnot Hansapangast pidas tõenäoliseks Euribori tõusu 3,75 protsendile.

Marnoti sõnul pole Eesti laenuvõtjad veel massiliselt laenuintresse fikseerinud. Ott Jalakas möönis aga, et paljud on siiski hakanud mõtet kaaluma. "See aitab hoiduda ootamatutest kuludest," ütles ta.

Euroopa Keskpanga põhimure on inflatsioon, mis kerkis mais 2,5 protsendile ja ületas panga soovitud 2% piiri juba 16. kuud järjest. Inflatsiooni õhutavad nii kõrge kütuse hind kui ka rahapakkumise ja tarbijalaenude kiire kasv. Aprillis kasvasid eurotsooni laenud 11,3%, mis on kiireim tempo 1999. aastast, mil Euroopa Keskpank eurotsooni rahapoliitikat juhtima asus.

Intressitõusu poolt on kõnelnud ka hulk positiivseid uudiseid eurotsooni majanduskasvu kiirenemisest, mis annab ettevõtjatele rohkem voli energiakulud tarbijatele üle kanda. Tööstus- ja teenindussektori kasv oli mais kuue aasta suurim ning jaekaubanduse käive kasvas kiireimas tempos 2004. aastast. Saksamaal ja Prantsusmaal on tööpuudus vähenenud ning tarbijate ja firmade tulevikuootused on optimistlikud.

Euroopa Keskpank prognoosib eurotsooni tänavust majanduskasvu 2,1% ning inflatsiooni 2,2%.