Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pakiveinid koguvad populaarsust
Kraaniga pakiveine eelistatakse nende kasutusmugavuse pärast. Pudelisse villitud veiniga võrreldes on pakivein odavam, mis ei pruugi tähendada aga veini kehvemat kvaliteeti, leiavad spetsialistid.
Poes saab ostja valida karpi pakendatud kraaniga veini ja tetrapakiveini vahel.
Kraaniga pakivein on pakitud kotti, mille ümber omakorda on pappkarp. Kuna paremat terminit toote kohta pole, on Eestis hakatud kasutama ingliskeelsest nimetusest bag- in-box moodustatud lühendit BIB. Kõige rohkem pakutakse kolmeliitriseid, kuid on ka kahe-, viie- ja näiteks ka 20-liitriseid kraaniga pakiveine. Hulgifirma V&S turundusjuhi Eve Nõmme hinnangul ulatub Eestis tavatarbijale kättesaadavate erinevate pakiveinide valik lausa kuni viiekümneni, konkreetne valikuvõimalus sõltub poodide sortimendi suurusest. "Pakiveinide sortiment on nii suur, et tarbimisväärse joogi leiab nende hulgast ka tõeline veinisõber," lisab veinide maaletoomisega tegeleva firma Altia Eesti tootegrupijuht Anu Krimm.
Tema sõnul on kraaniga veinikarbis erinevaid kotte, parim valik oleks termokilega pakk, mis hoiab ka jahedust, kui vein on eelnevalt jahutatud. Kui seal on tavaline kilekott, soojeneb vein kiiremini üles.
ASi Grape veinikonsultandi Andre Peremehe sõnul hakati Eestisse kraaniga veine importima viis aastat tagasi. Varasem polevat ka nende tootmise algusaeg. Prantsusmaa firma Smurfit alustas kraaniga veinide propageerimist ning praeguseks on sarnase pakendi kasutusse võtnud kõik veinitootjamaad.
Tetrapakid olid olemas juba märksa varem. Tetrapakivein on liitrine ning see avatakse kas keeratava korgi või krõpsuga või rebitakse sellel avamiseks nurk ära.
Eelkõige hinnatakse pakiveine kasutusmugavuse pärast - neid on kerge kaasa võtta piknikule, kuhu pudeleid oleks raske ja ka ohtlik tassida. Pole tarvis avajat ega pea muret tundma, mida tühja taaraga teha. Väliolukorras on karpi pakendatud veini kasutamine võimalikest valikutest kõige keskkonnasõbralikum. Tühja pakendi saab kokku murda või tules ära põletada, mis on kindlasti parem lahendus kui loodusesse jäetud pudelid.
Tetrapaki ja ka pudeliveini ees on kraaniga veini eeliseks võimalus veini kasutada pika aja vältel, ilma et selle kvaliteet langema hakkaks. Poolikut tetrapakki ei soovita säilitada, parem oleks see korraga ära juua või toiduvalmistamisel ära kasutada. Samamoodi ei soovitata hoida avatud pudeliveini, kuna õhuhapnik pääseb seismisel veinile ligi ja vein hapendub.
Kraaniga pakis on aga vaakumkeskkond ning on kindel, et sellega midagi ei juhtu ka siis, kui poolik karp pikemaks ajaks seisma jääb. Tootjafirmad lubavad avatud pakile kasutamiskõlblikkust umbes kuu aega.
Märgatavaks eeliseks on pakiveinide madal hind. Papp-pakendis vein on odavam kui pudelivein, millel lisandub veinihinnale lisaks pudeli, korgi ja sildihind.
Maaletoojafirma Lukeren Trading müügiesindaja Sulev Lind rõhutab pakiveinide head hinna-kvaliteedi suhet. Pakiveinide liitrihinnad algavad vähem kui kolmekümnest kroonist, mis on arvestatavalt odavam, kui ostaks sama koguse veini pudelis.
Andre Peremees ennustab, et 2006. aasta suvel langevad karbiveinide hinnad eriti madalale ja muutuvad ostjale soodsaks.
Peremees põhjendab arvamust faktiga, et vahendusfirmad on tarbijate kasvanud huvi arvestades kraaniga veine tellinud rohkem, kui turg tarbida suudab. "Tolliandmestiku järgi on Eestisse nii palju pakiveini sisse toodud, et seda lihtsalt pole võimalik ära juua," ütleb Peremees.
Madalamale hinnale vaatamata on kraaniga karbiveini kvaliteet sama hea kui pudelisse villitud veinil. Tetrapakivein sobib aga ideaalselt toiduvalmistamiseks ja liha marineerimiseks.
Andre Peremees väidab, et karpidesse pakendatakse ka väga kvaliteetset veini. On marke, mida villitakse nii pakendisse kui ka pudelisse, kusjuures kvaliteedivahe ei ole märgatav.