Pirita-Kose fantoommajal puudub ka projekt

Kolmapäeval kirjutas Äripäev Tiit Kivimägist, kes pani hiljuti detailplaneeringuta ja ehitusloata püsti kümne korteriga maja, selle asemel et rekonstrueerida eramaja. Kivimägil oli plaanis sinna ka hotell rajada, kuid naabrite vastuseisu tõttu loobus sellest mõttest.

Tallinna ehituslubade osakonna juhataja Arnold Knuuri sõnul on Künnapuu 9 ehitise rekonstrueerimise projekti projekteerija Loov Arhitektid OÜ.

Firma juhatuse liige Andres Soojärv eitas seda eile. "Loov Arhitektide nimel ei saa selle maja projekteerimist kommenteeridagi, sest nimetatud objekt ei ole meil projekteeritud. Ei ole lepingut ega laekumisi tööde teostamiseks," lisas ta. "Küll külastas meid 2004. aastal klient huviga samal aadressil asuva üksikelamu projekt tellida. Tegemist oli ebaseaduslikult ehitatud hoonega, millele paluti koostada eelprojekt. Hinnapakkumiseks sai koostatud esialgsed üksikelamu joonised, aga lepingu sõlmimist ja projekti tellimist ei järgnenud. Loov Arhitektide nime kasutamine selle aadressiga seoses on seetõttu alusetu ja väljastatud plaanide kasutamiseks ei ole objekti omanikul õiguslikku alust."

Eskiisi tegi tookordne firma juhatuse liige Martin Aus. Praegu töötab Aus Tallinna linnaplaneerimise ametis Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialistina ega soovi oma nime selle looga seoses lehes näha.

Ebaseaduslike korterite ostmiseks on eluasemelaenu andnud Hansapank, SEB Eesti Ühispank ja Sampo Pank. Laenud ja hüpoteegid on antud mitte korterile, vaid kinnistu kaasomandile. Kokku on 1200ruutmeetrise kinnistu peale hüpoteeke seatud rohkem kui 5 miljoni krooni eest.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuht Kersti Arro sõnas, et korteri soetamiseks kodulaenu väljastamisel pank detailplaneeringu olemasolu üldjuhul ei kontrolli. "Kui vara ostetakse kaasomandisse mõttelistes osades, siis reeglina soovime kaasomanikevahelist notariaalselt tõestatud kasutuskorra kokkulepet. Kaasomandisse soetamine tagatise osas takistuseks ei saa. Vara müümisel tähendab see lihtsalt seda, et teistel kaasomanikel on eelisostuõigus," selgitas ta.

Ühispangast öeldi, et kaasomandis olevatele kinnistutele on hüpoteegi seadmine võimalik. Pank nõuab notariaalse kasutuskorra olemasolu. "Laenu andes võtab pank peamiselt laenuvõtja riski ja seetõttu ei kontrollinud pank ka ostetava korterimaja ehitusloa olemasolu. Pank eeldab, et klient on sellise ostu puhul endale riskid selgeks teinud," lisas panga avalike suhete juht Evelin Allas.

Ka Sampo Pangast öeldi, et laenu andmisel kontrollib pank arendaja tausta vajadusel.

Tiit Kivimägiga pole võimalik kontakti saada, kuid täna ootavad teda kohtumisele Tallinna linnaplaneerimisametnikud.