PÖFFi suvekino toob publiku ette skandaalse filmilavastaja

Pimedate Ööde Filmifestivali ja Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi/Goethe Instituudi koostöös valminud programm tutvustab vaatajatele rohkem režissöörina tuntud filmimehe ülesastumisi ka näitlejana.

Fassbinderi filmid ei räägi peaaegu kunagi sellest, mida inimesed peaksid tegema, küll aga alati sellest, mida nad mingil tingimusel teha ei tohi.

Fassbinderi tuntumateks filmideks on rahvusvahelistel festivalidel auhindu võitnud "Hirm sööb hinge seest" (1974), "Maria Brauni abielu" (1979), "Veronika Vossi igatsus" (1982) ning 14osaline teleseriaal "Berliin Alexanderplatz" (1980).

Seekord tulevad esitamisele Fassbinderi lavastatud ja talle endale kõige armsamad ja lähedasemad autorifilmid "Katku jumalad", "Ameerika sõdur", "Hoiatus püha hoora eest", "Nelja aastaaja kaupmees" ja "Vabaduse rusikaõigus".

Filmiprogrammi lõpetab Wolf Gremmi ulmefilm "Kamikaze 1989", kus Fassbinder teeb oma viimase suure rolli. Kokku jõudis Fassbinder näitlejana osaleda 43. filmis.

R. W. Fassbinder suri narkootikumide üledoosi tagajärjel 1982. aastal 37aastaselt. Ta jõudis lavastada 41 filmi, lisaks kirjutada näidendeid, olla oma filmide stsenarist, näitleja, toimetaja, produtsent, operaator ja helilooja.

Filmiseansid juhatavad sisse Mart Rummo, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Katrin Rajasaare. Kõik filmid on saksa keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Esimene Fassbinderi seanss "Katku jumalad" on tasuta.

Franz Walsch pöördub pärast vanglas veedetud aastaid tagasi kuritegelikku maailma ja soojendab üles kunagised suhted. Mehe esimesi vabaduses veedetud päevi sisustab tema kunagine armuke, prostituudina leiba teeniv laulja Joanna, kes temast kümne küünega kinni hoiab. Kuid nägusat ja "ohtlikku" meest ihaldavad teisedki, eriti väljakutsuva käitumisega Margarethe, kes peagi Franzi ära võrgutab. Joanna ei suuda kättemaksust hoiduda, ning kui Franz plaanib koos palgamõrtsukas "Gorillaga" suurt kaubamajaröövi, räägib hüljatud naine nende kavatsusest oma uuele politseinikust armukesele.

Häiriva atmosfääriga "Ameerika sõdur" räägib loo nooruses Ühendriikidesse ja nüüd tagasi Saksamaale elama asunud palgamõrtsukast Rickyst. Ühte tulevahetusse tema ja politseinike vahel satub ka mehe lapsepõlvesõber Franz. Selle filmi tegemisel täitis Fassbinder koguni viit rolli: stsenaristi, režissööri, kunstniku, laulude autori ja näitleja oma.

Kirju näitlejaseltskonnaga filmis "Hoiatus püha hoora eest" teeb Fassbinder pisirolli produtsent Saschana ning peab seda teost suurimaks õnnestumiseks oma filmiloomingus. Hispaania rannahotellis ootab võttegrupp ühe näitleja ning režissööri saabumist. Kui viimane lõpuks tuleb, selgub, et tehnilistel põhjustel ei saa filmivõtteid jätkata. Kuigi kõik asjaosalised püüavad selles veidras situatsioonis endast parima anda, jääb töö inimsuhete kaoses tagaplaanile.

Filmi tegevus kandub 1950ndatesse ja jälgib ühe keskklassi kuuluva lihtsa noormehe elu. Endine võõrleegionär Hans on nüüd õnnetus abielus ja teenib perekonnale elatist juurvilju müües. Sotsiaalse ja perekondliku surve all kannatav Hans otsib kergendust alkoholist ja leiab lahenduse surmast.

Naiivsevõitu gei Franz "Fox" Biberkopf (Fassbinderi nüansirikas suurroll) kaotab töö rändtsirkuses, ent võidab peagi loteriil pool miljonit marka. Ta tutvub antiigikaupmees Maxiga, kes viib ta kokku kauni, kuid ülbe Eugeniga. Franz armub ning ehkki tunded pole vastastikused, panustab ta sinisilmselt oma võidetud raha sõbra ja tolle isa ettevõtmistesse. Filmikriitikud peavad Fassbinderi osatäitmist selles autobiograafilises mängufilmis viimase parimaks rollisoorituseks.

Vintske politseikomissar Jansen satub Lääne-Saksamaa mõtlejate ühiskonnast elimineerimise vandenõu jälile. Lugu leiab aset lähituleviku Saksamaal, mille perfektsionism ja näiline idüll põhinevad totaalsel kontrollil ja manipuleerimisel. Supervõmm peab leidma mehe, kes teeb "keskusele" pommiähvardusi, ning leidma tõepõhja kuuldusele, et 30korruselise majal on veel üks, 31. korrus.

Per Wahlöö romaani "31. osakonna hukk" alusel tehtud krimifilmi ainulaadsus põhineb asjaolul, et Rainer Werner Fassbinder mängib filmis peaosa. See on tema viimane filmiroll, mis surub ta mängule teatud asjasse-segatuse pitseri ja teeb seda sujuvalt autobiograafilisi aspekte lisades.