Sidemed maksavad igal ajal, ka turumajanduses

Kui raha on piisavalt, milleks siis veel sidemeid vaja? Saab ju osta, tellida, mida süda ihaldab. Paraku mõtleb nii vaid naiivne ja elukauge inimene. Tänane Äripäev2 kirjutab oma ala meistritest sidemete punumises - omasuguste mõjukate inimestega nii äris kui ka poliitikas.

Äripäev nendib, et sidemete omamine on liberaalses turumajanduses endiselt tähtis.

Kui loeks ainult raha, oleks maailma mõjukaim mees Bill Gates ja Eestis Toomas Annus. Aga ei ole. Eestis on mõjukaim inimene Jüri Käo, kelle sidemevõrk ettevõtete nõukogude, ühiskondlike organisatsioonide ja lihtsalt oluliste inimeste tasandil on kõige tihedam.

Samuti võiks pidada Eesti mõjukaimaks poliitikuks Edgar Savisaart, kes aga kaotab mitmele poliitikule, ka oma nõunikule Heido Vitsurile. Poliitikuist mõjukaim on hoopis Villu Reiljan, kelle sidemete hulk ületab kahekordselt Edgar Savisaare oma, mis näitab, et Keskerakonna juht on poliitiku kohta suhtelises isolatsioonis.

Sidemete olulisuse kohta, mida nimetatakse ka sotsiaalseks kapitaliks, ei saa a priori öelda, et see on halb või hea. Halb ses mõttes, et sidemete tähtsustamine vähendab äri, poliitika ja ühiskonnaelu läbipaistvust. Nõukaaeg oli äärmuslik: maksid ainult tutvused - eelkõige kaubandusvõrgus, nõutud kaup oli n-ö leti all. Seetõttu olid tutvused näiteks liha- või ehitusmaterjalide poes kuldaväärt, sotsialismi sotsiaalne kapital.

Viineritarneid võis vahetada näiteks välismaiste sukkpükste või galanteriikombinaadi Linda jänesenahast mütsi vastu - üksikisiku tasandil. Huvitaval kombel jagasid ka ettevõtted tollal oma ressursid likviidseteks ja mittelikviidseteks - esimeste eest tuli võidelda, teisi võis lihtsamini saada.

Turumajandus lammutas paljud mõjukate suhete võrgustikud, aga mitte kõik. Seega ei käi kõik tehingud sugugi turusuhete kaudu, vaid osa jääb sidemete, tutvuste, tagatrepluse korraldada. Võib arvata, et need tehingud ei teostu osapooltele turuhinnaga. Kaotajaks pooleks võivad jääda näiteks maksumaksja (riigihanked), väikeaktsionärid (aktsiate jaotamine turuhinnast odavalt - teenete eest kompenseerimiseks) või aus konkurents (sidemed aitavad kõrvaldada äriajamise formaalsed takistused). Üldisemalt võttes mahub sidemete kasutamine mõiste j.o.k.k. alla ehk juriidiliselt on kõik korrektne. Väljastpoolt võib paista, et tehingu osapooled on kohtunud avaliku info alusel, tegelikult on tehing aga kokku lepitud ja sooritatud siseringis.

Suurepärast suhtevõrgustikku peavad sotsiaalteoreetikud raha omamisest tunduvalt olulisemaks. Raha ei too nii palju väärtuslikke sidemeid, kui väärtuslikud sidemed toovad raha. Suur sotsiaalne kapital on võimsam relv kui raha.

Teisalt näitab inimese mõjukuse hindamine sidemete järgi, et raha võim ei ole absoluutne. Ka pururikkuseta võib olla mõjukas inimene, võimalused eneseteostuseks ei ole ainult rahas kinni. Või on hätta sattudes loota sõbrakäele. Laiemalt: sidemed tähendavad suuremat kollektivismi, küünarnukitunnet; ainult rahale toetudes tegutseb "üksik hunt".

Kuid halb on see, kui sõbrad aitavad mõjuka inimese pättused kinni mätsida. See on juba kõige ehtsam korruptsioon.

Autor: ÄP