Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läänemerel käib halastamatu rebimine
Senine terav võitlus on surunud Läänemerel piletihindu alla ja pidevalt kallinenud kütus on söönud laevafirmade tulusid. Näiteks eelmisel aastal kahjumisse jäänud Birka Line oli sunnitud aasta algul majandusseisu kohendamiseks maha müüma lõbusõidulaeva Birka Princess. Ka Tallinki otsene konkurent Viking Line kasvatas novembrist jaanuarini küll käivet, kuid kahjumiks jäi ikkagi üle 79 miljoni krooni.
Silja Line'i ostmise järel ületavad Tallinki netovõlad omakapitali üle 200%. Et põhitulud tulevad turismist ja piletimüügist, siis tuleb Põhjala laevandusasjatundjate arvates Tallinkil vältimatult piletihindu tõsta. Kui palju konkurent Viking Line selleks ruumi jätab, on iseküsimus, kuid temagi on ilmselt sunnitud piletihinda tõstma. Nordic Jet Line juba lisas juuni alguses piletihinnale viieeurose kütuselisamaksu. Ka Eckeröline'i tegevdirektor Taru Keronen prognoosib piletihindade tõusu keskmises perspektiivis.
Viking Line'i asetegevdirektor Kent Nyström peab laevafirmade koondumist murettekitavaks ja kardab Tallinki domineerimist turul. Viking Line on ähvardanud, et konkurentsi teravnedes on ta valmis viima oma laevad Eesti lipu alla. Tallink teatavasti lubas, et Silja laevu Eesti lipu alla ei viida.
Hans Laidwa, kes 80. aastatel oli Silja Line Rootsi tegev- ja turundusdirektor ja 1990. aastal oli Eesti-Rootsi laevaliikluse taastanud Estline'i käivitaja, ütles Äripäevale, et peab Tallinki kui Läänemere kõige noorema firma kasvu hämmastavalt kiireks. "Mul on hea meel, et see on Eesti firma ja soovin talle südamest edu," lisas ta.
Kuid Laidwagi tunnistas, et praeguses turuolukorras pole Tallinkil võlgade tasateenimine lihtne. Silja Line'i tundjana avaldas ta arvamust, et Tallink on sellele parem omanik kui Sea Containers. "Kui mina Silja Line'i juhtisin, investeerisid tollased omanikud suure osa tuludest firmasse tagasi, kuid Sea Containers kasutas väidetavalt Siljas teenitud raha muus äritegevuses. Seetõttu on seal ka uusi laevu viimasel ajal vähe ehitatud," ütles Laidwa. Mullu teenis Silja Stockholmi-Helsingi ning Stockholmi-Turu liinil kokku umbes 470 miljonit krooni kasumit.
Linda Line'i tegevdirektor Jari Ahjoharju ütles, et kuna Tallinna ja Helsingi vahet sõitvad kiirlaevad SuperSeaCatid jäävad edasi Sea Containersi valdusse, siis ühinemistehing neid eriti palju ei mõjuta. Tõsi, mõne arvamuse kohaselt need pärast suvehooaega ilmselt enam ei jätka.
Tallinki üks trumpe on väiksemad tööjõukulud. Samuti see, et reinvesteeritav tulu on erinevalt Soomest ja Rootsist maksuvaba. Silja Line'i laevadel lubab Tallink jätkata endise personali ja palkadega. Kahe firma ühist strateegiat hakatakse kujundama pärast suvehooaja lõppu, selleks ajaks on selgunud ka konkurentsiameti seisukohad.