Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülemüstifitseeritud inflatsioon
Eesti kiirevõitu inflatsiooni tõttu eurole ülemineku edasilükkumine on tekitanud mõnedes ringkondades paanikalähedase olukorra. Esile on kerkinud vandenõuteooriad valitsuse ning keskpanga salaplaanidest ning krooni eelseisvast devalveerimisest.
Minu arvates pole meil euro pärast tarvis muretseda ja ka inflatsioon on päris mõistlikkuse piires. Nagu allolevaist graafikuist näha, on tarbijahinnaindeks alates Eesti astumisest Euroopa Liitu ehk täpselt kahe aasta jooksul kõikunud vahemikus 3,5-5 protsenti. Vahetult enne liitumist oli Eesti hoopis deflatsioonile ohtlikult lähedal. Mis aga on vahepeal juhtunud? Esiteks, Euroopa Liit tõi endaga kaasa tollimaksu. Teiseks, nafta ja naftasaaduste hinnad on kahe aasta jooksul kerkinud üle kahe korra, ja kolmandaks, ehk kõige tähtsam, Eesti majanduskasv on pidevalt kiirenenud 5,9 protsendilt 11,6ni. Kahekohalise majanduskasvunumbrite juures pole meie inflatsioon mitte mingi imeasi. Pigem oleks võinud oodata veelgi kiiremat inflatsiooni, aga tänu tihedale konkurentsile enamikus sektorites on hindade tõus jäänud isegi mõõdukaks.
Kui Iirimaa majandus kasvas aastatel 1998-2000 meie praeguse majanduskasvuga võrreldavas tempos, ulatus nende inflatsioon kuue protsendini, aga naftabarrel maksis siis 10 dollarit ning Eurotsooni inflatsioon oli mõnevõrra madalam.
Euro kasutuselevõtu edasilükkumisest pole samuti mõtet paanikasse sattuda, sest ülekanderahana oleme eurotsoonis sisult juba ühisraha loomisest saati. Veelgi enam, enne laenubuumi oli laenuturul euro kroonist olulisem. Anti ju eluasemelaenud siis välja pea eranditult eurodes.
Mis aga puutub krooni devalveerimise võimalusse, siis tänase majandusliku olukorra taustal tuleks päevakorda võtta pigem revalveerimine. Krooni devalveerimine tooks endaga kaasa niigi korraliku ekspordi kasvu kiirenemise, ehk teisisõnu oma toodangu eest saaksime lihtsalt vähem raha.