Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Heastame üürnikele ülekohtu
Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 väljatöötamine on jõudmas lõppjärku ja sügisel läheb see kinnitamisele valitsuses. Nüüd on tekkimas võimalus ühiskonda taas ühendavaks suureks ideeks - õigluse taastamiseks Eesti õigussüsteemis ja tekitatud ülekohtu heastamiseks.
Arengukava eesmärkideks on muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks ning arendada eluasemefond kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks. 2007-2010 keskendutakse eelkõige omandireformi käigus tekkinud ebakohtadele, sealhulgas sundüürnikele tekitatud ülekohtu heastamisele.
Selleks on nii majandus- kui ka rahandusministeerium näinud lisaks kolimistoetusele ette uusi toetusmeetmeid sundüürnikele, mis peaksid lubama korvata eluruumide erastamisel võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest tekkinud ainelise kahju kõigile sundüürnikele.
Omandireform, mis on kriitikat saanud ka omanike poolt (Tiit Ulas), käivitati sellisel kujul Mart Laari esimese valitsuse kätega. Tehti põhimõttelisi vigu, külvates meie ühiskonda viha ja lõhestatust. Selline varade võõrandamine tõi kaasa koduõiguse ja inimõiguste rikkumisi. Kui Riigikogu võttis 1996. aastal vastu seaduse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokollide ratifitseerimisest, tehti lisaprotokollis reservatsioon, mis käsitleb õigust oma omandit segamatult kasutada.
Deklareeriti, et konventsioon ei laiene omandireformi seadustele. Seega - omandireformi käigus võib Eestis rikkuda inimõigusi omandiõiguse vallas seoses riikliku omandi erastamise ja varade tagastamisega.
Iga sundüürniku perekonna draama selles sotsiaalteadlase Aili Aarelaiu poolt skisofreeniliseks nimetatud omandireformis on õigusriigis inkrimineeritav kui seadusevastane tegevus ja ilmselt ka kui aegumatu kuritöö.
Autor: Vello Rekkaro