Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viki eeldab teistlaadi mõtlemist
Põhimõtteliselt on viki (wiki wiki - havai keeles kiire) kodulehekülg ja nagu kõik kodulehed, võib ta paikneda nii suvalises internetiserveris kui ka seda kasutava ettevõtte serveris, või koguni internetiühenduseta arvutis. Ehk siis on tegemist kasutajakeskkonnaga, kuhu töötamiseks sisenetakse veebilehitseja kaudu.
Ülesehituselt meenutab viki teatud määral ka blogi (veebis peetav päevaraamat), kuid erinevalt viimasena mainitust saavad vikis tekste lisada ja neid muuta mitmed kasutajad.
Viki ei ole kindla tootja tarkvara ega kaubamärk, vaid nimetus grupitöövahendite liigile. Olemas on vikisid, mida saab endale internetist tasuta ja täiesti legaalselt tõmmata ning on ka selliseid, mida lubatakse teenusepakkuja serveris (vikifarmis) tasu eest või tasuta kasutada.
Teha annab vikiga peaaegu kõike, mida võimaldavad ka teised veebipõhised grupitöövahendid. Nimelt saavad kõik kasutajad sinna dokumente lisada, seal kalendrit pidada ja vastavalt spetsiifilisele vikile muid võimalusi kasutada.
Erinevus tavalisest grupitöötarkvarast ilmneb Nexdo arendaja, InspirITi juhataja Margus Rolli sõnul funktsioonide ühendamise juures. "Grupitöövahendeid on kogu maailm täis, olemuselt on enamik neist aga ühesugused. Nimelt koosnevad need e-posti, kalendri, jututoa jne võimalustest, kuid need rakendused on tavaliselt lahutatud ja teiseks on nad ette antud funktsionaalsusega," rääkis ta.
Peamiselt eristab vikit võimalus erinevaid dokumente ja all-lehekülgi väga lihtsalt omavahel siduda. Selle jaoks on süsteem, kus iga all-lehe pealkirja saab teise lehe tekstis mõne lihtsa lisavõttega viiteks muuta. "Näiteks on vikisid, kus tuleb teise all-lehe pealkiri kirjutada teksti sisse nurksulgudes ja ongi viide olemas," kirjeldas Roll ühte viitamisvõtet.
Vikide olemuse juures ei ole oluline vigade ennetamine näiteks korrektuuri näol, vaid võimalus teksti hiljem hõlpsasti korrigeerida ja muutusi jälitada. Nii võib näiteks üks kasutaja panna üles teksti, lasta seda teisel parandada ning hiljem vaadata, kus muudatusi tehti. "Olen ka ise mõelnud, kuidas vikit määratleda ning jõudnud järeldusele, et viki on töö organiseerimise meetod, mille efektiivsus sõltub sellest, kui palju vastav seltskond suudab paindliku keskkonna võimalusi ära kasutada. Viki ei ole lihtsalt tarkvara, vaid ka sellega kaasas käiv mõttelaad," kirjeldas oma nägemust Margus Roll.