Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Idamaine Bazar lihtne ja hea
Agulirestoranil pole lihtne läbi aastate edukalt toime tulla ilma määrdunud õllekohaks muutumata. Bazar on seda suutnud. Minu mäletamist mööda on sisekujundus juba aastaid samana püsinud.
Tallinna äärelinna on kerge vaevaga idamaine õhustik loodud: klaashelmed, riidest valgustid, aknakaarte imitatsioonid, vesipiibud, padjad. Mulje on pehme ja mugav, tegelikult on pingid päris kõvad ja patju ei jätku kah kõigile, nii et idamaiselt lösutama ei kipu.
Bazari menüü rändab läbi Maroko, Liibanoni, Pärsia ja Türgi.
Täpsemalt uurin toitude päritolu hiljem internetist. Idamaa aeglusega avanev kodulehekülg järgib stiili, algul tulevad minaretid, siis lendav vaip. See jõuab päris mitu korda üle ekraani sõita, enne kui avaneb pidulik tervitus: "Oo kõrgeltsündinud külaline! Ole tervitatud saabumast meie hubasesse Bazari rännuväsimust puhkama ja keha kinnitama. Kanname Su ette Lähis-Ida laiahaardelise söögivalmistuskunsti parimaid saavutusi."
Meie kinnitasime oma keha kõigepealt suppidega: valgeoa- ja fenkolisupi ning spinati-sellerisupiga. Mõlemad olid väga tihked ja väga vürtsikad, iga teise restorani menüüs oleks need tähistusega eriti teravate hulka arvatud.
Siin sellist vahetegemist ei olnud, supp on supp ja söök on söök. Minule ei sobinud kumbki neist, liiga teravad olid, aga mu kaaslane sõi mõlemad hea isuga ära, pühkis aga higi ja tundis vürtsidest rõõmu. Portsjonid olid suured ja rammusad, nii et väiksemale isule aitaks sellest küll ja küll.
Täidetud baklažaan ja lambakebab enam nii vürtsikad ei olnud, kannatas süüa.
Seekord polnud baklažaan oma täies hiilguses, küllap oli kaugelt maalt toodud ja väsinud, aga kokk oli sellega igatahes teinud mis suutis: praadinud, täidisega täitnud, kastme juurde pannud ja kõik läikivale vaagnale seadnud - ilus elamus silmale, natuke vähem ilus keelele. Lambalihakebabist kõlbas suurem osa vägagi hästi süüa, ainult mõned üksikud tükid olid närimiseks liiga kõvad ja tervelt allaneelamiseks liiga suured.
Magustoitudest proovisime halvaakreemi ja aprikoosišerbetti pistaatsiapähklitega. Halvaakreem oli mõnus ja jääkülm šerbettki oli hea, ainult selle jäätunud maiuse kristallid olid liiga suured ja keeldelõikavalt teravad.
Kui kokk roa valmis sai, pani ta selle letile ja helistas kella, siis teadis ettekandja tulla ja toidu lauale viia. Kõik toimis väga hästi ja kiirelt, teenindusega jäime igati rahule. Nii oli Bazaris kõigega - midagi erilist nagu ei olnudki ja toidudki olid pigem lihtsapoolsed (kuigi idamaiste retseptide järgi tehtud), aga rahulik ja usaldusväärne oli. Hea vana sissetöötatud koht.