Lendav Hollandi indiaanlane

Pete on sündinud Kanadas, tema isa oli hollandlane ja ema indiaanlane. Kanadas oli ta elanud 13 aastat, kui kolis ära Euroopasse. Pete'il on kolm venda ja üks õde. Üks vend elab siiani Kanadas ja teised käivad tal pidevalt külas. Euroopas tuli Pete kõigepealt Austriasse. Sealt koliti ruttu Hollandisse, kus on nüüdseks elatud juba 33 aastat.

Autohobi on mehel juba kaua olnud, kuid kiiresti nimetab ta seda, et alguses olid tal ikka normaalsed autod, nagu näiteks Škoda ja Fiat. Pete'il on olnud ka Ferrari 308 ja Rolls-Royce Silver Shadow aastast 1970. Olnud on ka Lincolne ja Chevrolet Corvette'e, viimased küll "kergelt" modifitseerituna. Corvette'ile ehitasid mehed peale nii kompressori kui ka nitro.

Ühel päeva teatas Pete oma isale, et võiks minna ja suure lombi tagant veoauto tuua. Helistati sõbrale Kanadasse, kes oli rekkamees ja sõitnud veoautoga juba 11 aastat. Too kutsus mehed kohe enda juurde ja käskis raha kaasa võtta. Hind oli küll hea, kuid auto, mida kohapeal pakuti, mitte just parimas seisukorras. See oli ka arusaadav, sest masin oli kaheksa aastat järjest sõidus olnud.

Ostetud rekka veeti Hollandisse ja tehti korda. Veoauto tehti ümber nii, et sinna saaks panna reaktiivmootori. Esialgu pandi üks Vene päritolu helikopterimootor - sellest jäi väheks. Siis pandi teine mootor veel ja ikka oli Pete'ile vähe. Lõpuks oli tema veoautol peal kolm helikopteri reaktiivmootorit. Suur indiaani mees on siinkohal juba üsna hoogu sattunud, vehib kätega ja seletab: "Meil oli juba kolm suurt Vene helikopterimootorit ja ikka jäi hobujõude väheks." Ühendust võeti tuttavaga Inglismaalt, kes kaupleb reaktiivmootoritega. Temalt osteti Phantom F4 hävitaja mootor. Ostuhetke kirjeldab Pete nii, et reaktiivmootorid seisid suuruse järjekorras rivis ja tema lasi näpuga aina suuremate poole, et liiga väike, liiga väike, liiga väike ja järsku naine kõrvalt ütles, et aitab, see on paras. Naise sõna suur mees kuulas ja ostis sellesama praegugi auto taga töötava mootori.

Nüüd on asi niikaugel, et ollakse pidevalt ratastel ning antakse meeletult kiire ja leeke purskava veoautoga etendusi üle terve Euroopa. Treileri tagumine osa ehitati ümber koduks, kus turneede ajal saaks mõnusalt elada. Jutu sees nimetab Pete mitmel korral, et see on hobi, kuid küsimusele, kas hobist on saanud töö, vastab mees mõtlikult, et on jah, me ju teeme seda seitse päeva nädalas.

Suure osa tööajast võtab auto pesemine, selleks kulub oma kuus tundi, sest masinavärk on lihtsalt nii suur. Etendustel käib kaasas ka Pete'i hea sõber, kes aitab reaktiivmootori paigaldamisel ja show ajal. Äkitselt hakkab Indiaani Pete naerma ja ütleb: "Sõber aitab ka auto pesemisel, sest üksi peseks seda igavesti."

Ohtlikkuse kohalt ütleb mees, et ega see kõige ohutum hobi pole. Esiteks teeb asja ohtlikuks see, et rekka pole vedrustuse ja kõige muu poolest nii kiiresti sõitmiseks ümber ehitatud, sest endiselt on kapoti all peidus selle masina originaalne mootor, mis on põhiliseks tööloomaks, kui reaktiivmootor on kokku pakitud. Nimelt käiakse etendustel sellesama rekkaga, käru taga, enne etendust võetakse viimane tagant ära ja pannakse haagise kohale reaktiivmootor. Ohtlikuks teeb asja seegi, et veoki nina üksi kaalub juba üheksa tonni ja auto on kuidagi vaja ka pidama saada.

Naise arvamuse kohta ütleb Indiaani Pete, et naisega on tal vedanud - tallegi meeldib rekka väga ja ta on sellise elustiili üle õnnelik. Naine aitab ka etenduste ajal: kontrollib kõrvalt, et kõik töötaks, ja annab märku, kui on ohutu pedaal põhja panna ja silmapiiri taha kaduda.

Praegune Rolls-Royce'i reaktiivmootor toodab koos järelpõletiga 12 000 hobujõudu. Ka kapoti all olev jõuallikas pole mingi naljanumber. Seal peitub 18-liitrine Caterpillari mootor. Käike on autol samapalju kui mootoril liitreid. Mootor on omajagu janune ka ning võtab saja kilomeetri peale viiskümmend liitrit kütet. Indiaanlase rekka suurim kiirus on reaktiivmootoriga olnud 300 km/h. Pete'i sõnul on see ka masina piiriks.

Enne Eestisse esinema tulemist räägiti Indiaani Pete'ile kodus, et ärge minge sinna, see on Venemaa. Seal inimesed varastavad ja tagasi tulete ilma rekkata. Tegelikkus on aga mehe sõnul hoopis vastupidine - nii head vastuvõttu ja nii toredaid inimesi pole ta kuskil näinud. Ta helistas ka kodumaale neile hoiatajatele ja teatas, et ei taha tagasi tulla, sest siinsed inimesed on märksa toredamad kui neil Hollandis.

Kui kaua selline sõna otseses mõttes leegitsev elu kestab, Pete ei tea. Küll ütleb ta, et praegu on nad väga õnnelikud, tehes seda, mida nad teevad. Ja kuna ta on alles 48aastane, siis oma 15 aastat läheb veel samas taktis kindlasti.

Fotod: Tanel Murd