Nargen Opera esimene festivalisuvi

Naissaare Lõunakülas vastvalminud Omari küüni testitakse erinevate koosseisudega. Sinna kavandatud etendused ja kontserdid ärgitavad Eesti publikut meritsi liikuma.

Kolm suvekuud vältava Nargen Festivali kontserte ja näitemänge ühendavas teemaderingis on inimese suhe mere, looduse ning loovusega, saar ja üksindus.

Nargen Festivali artistide paat saabus Naissaarele Inglismaalt, Littlehamptonist - selle teekonda jälgis põnevil fänniklubi interneti kaudu. Teatud salapära ja ootus, eelkõige aga Kaljuste isikuga kaasnev kvaliteedigarantii on publiku huvi üles kütnud. Nõnda olid piletid Nargen Festivali esimesele sündmusele, Veljo Tormise "Eesti naiste laulude" seitsmele etendusele juba kümme päeva enne festivali algust välja müüdud.

Idee poolest tundub, nagu olekski Tormise runolauludel põhinev ajatu lavateos pärast Kaarel Irdi lavastust "Vanemuises" jäänud peaaegu kolmekümneks aastaks taassünniks sobivat aega ja kohta ootama. See on Nargen Opera järjekordne koostöö Von Krahli teatri ja lavastaja Peeter Jalakaga, kes "Eesti ballaadidega" Tormise lainele liikus.

"Teostus on "Eesti ballaadidega" võrreldes palju kammerlikum, hõrgum ja hapram. Kui "Eesti ballaadides" oli muusika ümber publiku, siis seekord on muusika keset publikut, lauldakse a cappella," selgitab Tõnu Kaljuste. Esitavad Nargen Opera koor ja solistid.

Pärast "Naistelaule" liigub Nargen Festival publikule vastu maismaale - kõigepealt Viimsi mõisa parki Marko Matvere ja Tallinna Kammerorkestri "Merelaulude" kavaga, mis CD kaudu juba omaseks ja armsaks saanud.

Tõnu Kaljuste kinnitusel on kavas tunduvalt rohkem laule kui plaadil: "Pealegi on Marko Matvere terve aasta ammutanud uusi merekogemusi. Kontsert on peaaegu Marko Matvere loeng mere teemal. Ta laseb tunnetada seda, miks inimesed üldse hakkasid merel laulma ja mispärast meil on praegu nii palju merelaule." Augustis saab merelaule kuulata ka Naissaarel ja Viinistus.

2004. aastal Nargen Opera egiidi all valminud esimene etendus, Jaan Tätte näidend "Latern" on ehtne saarelugu. Kahel suvel Lahemaa rannamändide all etendunud näidendi veidi teistmoodi lavaversiooniga on liitunud autor oma lauludega. "Õhtud Jaan Tättega" toimuvad kaunis Reiu jõekäärus.

Selle suve saarenäidend on Jaan Krossi "Vastutuulelaev" Omari küüni kohal olnud talus sündinud-kasvanud Bernhard Schmidtist. Kuidas maailmakuulsa optiku tegevus, loovus ja energia, aga ka tema sünnikoht on inspireerinud Kaljustet, on omaette lugu. Nõnda tellis ta Krossilt tema romaani põhjal näidendi, mis on juba mitu aastat küpsenud ja oodanud võimalust esietenduseks Naissaarel.

"See on üks näide, kuidas võib läbi näidendi vormi aidata ajalugu inimestele elustada. Kuigi tegemist on fantaasiaga, on siiski põhilised väärtused, mis Bernhard Schmidt on maailma toonud, siin Jaan Krossi poolt inimestele teada antud," ütleb Tõnu Kaljuste.

"Õhtud Arvo Pärdiga" Omari küünis on teatraalne kompositsioon harvemini esitatud Arvo Pärdi uutest teostest, mis põhinevad piiblilugudel. Multimeedia abil visualiseeritakse need õpetliku sisuga lood publikule lähedasemaks. Ettekandele tuleb ka üks tuntumaid Pärdi teoseid "Te Deum". Esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja suvepuhkuse ajaks Nargen Festivali orkestri nime võtnud Tallinna Kammerorkester.

Nargen Opera esimene ooperilavastus 2004.aasta sügisel oli Joseph Haydni kammerooper "Üksik saar". Sellest lavastab Liis Kolle Viinistus esitamiseks uue versiooni.

"Nargen Festivali puhul on muusikal teine mõõde, ta aitab mingeid protsesse käivitada," ütleb Tõnu Kaljuste. See on pigem tulevikku suunatud nähtus, mis peaks ärgitama eestlasi kui mererahvast arendama laevaliiklust, ehitama sadamakaisid, edendama elu kodumaa väikesaartel. "Kui suurem osa kultuurisuvest on mõeldud autoomanikele, siis Naissaarel toimuv rõõmustab kindlasti paadi- ja laevajuhte."

Autor: Kersti Inno